magusastmetele ja täidlusele (vt joonis 1 ). Joonis 1. Punaste ja valgete veinide iseloomustamine. Täidlusaste Täidlane Punased veinid kerge, parkhappesuse e tanniinuisuse õhuke Vähetaniinseid Tanniinseid Täidlusaste Valged veinid Täidlane kerge, õhuke kuivad Magususaste magusad Roosat veini e rose-veini valmistatakse punasest viinamarjadest, leotades viinamarjakesti lühikest aega viinamarjamahlas. Šampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas, kindlatest viinamarjasortidest ja kindla valmistusmeetodiga. Šampanja on valmistatud: • Champagne´i maakonnas Prantsusmaal • kolmest viinamarjasordist (valgest Chardonnay´st, punastest Pinot Noi´r st ja Pinot Meunier`ist), • kindla valmistusmeetodiga. Kasutatav valmistusmeetod on Methode champenoise:
Kui on tegemist suurema vahemaaga, võib saagi transportimisel tekkida raskusi. Suurtootjad lasevad valgeid viinamarju tihti pressida ja veavad veinivabrikusse ainult mahla. Pressid on kujult erinevad. Kõige traditsioonilisem on korvpress mis sobib kiireks, kuid õrnaks pressimiseks. Uuemal ajal on leiutatud vaslinpress - silinder, mille otsakettad metallkettidega kokku tõmmatakse, nii et need viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbumise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergemaks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb neist välja. 1.3 Fermenteerimine ehk kääritamine Kääritamise käigus muutub viinamarja mahl pärmi toimel alkoholiks. Frementeerimisel peab silmas pidama mitmeid tegureid. Kõige olulisem on veinivirde temperatuur. Kuna
Purustamise eesmärk pole marju pressida, vaid lõhkuda nende kesti ja lasta osa mahla vabalt välja nõrguda. Pressid Pressid on kujult erinevad. Kõige traditsioonilisem on korvpress, mida Champagne'is kasutatakse veel praegugi ja mis sobib kiireks, kuid õrnaks pressimiseks. Uuemal ajal on leiutatud vaslinpress, silinder, mille otsakettad metallkettidega kokku tõmmatakse, nii et need viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbumise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergemaks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb neist välja. VALGE VEINI KÄÄRITAMINE Valged viinamarjad pumbatakse purustist pressi, esialgu ilma pressimata. Marjad jäetakse seisma (või liigutatakse, kui tegemist on rotaatorpressiga), et neist rohkem mahla välja nõrguks
osa mahla vabalt välja nõrguda. 5.1.1 Pressid Pressid on kujult erinevad. Kõige traditsioonilisem on korvpress, mida Campagnes´is kasutatakse veel praegugi ja mis sobib kiireks, kuid õrnaks pressimiseks. Uuemal ajal on leiutatud vaslinpress, silinder, mille otsakettad metallkettidega kokku tõmmatakse, nii et need viinamarju pressivad. Raskete kettide liikumine pressi kokkutõmbamise ja avanemise ajal purustab viinamarjakesti ja teeb pressimise kergeks. Tänapäeval on kõige harilikum lõõtspress. Viinamarjad pannakse silindrisse, mille põhjas on paks kummimembraan. Siis puhutakse membraan alt õhku täis, nii et see surub viinamarjad kokku ja mahl jookseb välja. 5.2 Valge veini kääritamine Valged viinamarjad pumbatakse purustist pressi, esialgu ilma pressimata. Marjad jäetakse seisma (või liigutatakse, kui tegemist on rotaatorpressiga), et neist rohkem mahla välja nõrguks
annaabi.ee 
