põhjavesi Põhjavesi Ei ulatu Ulatub mulla Ulatub maapinnale mullaprofiili alumistesse horisontidesse Orgaanilise aine Huumushorisont Toorhuumus Turbahorisont horisont A AT T Reljeef Vaike Rootsmaa foto Alpide lõunanõlvadel on piisavalt soojust viinamarjakasvatuseks Miks on mägedes mullateke aeglane? Vaike Rootsmaa foto Kuidas mõjutab mullateket kõrgus merepinnast? Digermuleni mägi Norras Kuidas mõjutab mullateket nõlvade kallakus? Milleks sellised hekid? Assoori saared 2010 Raul Kivimäe foto Kuidas mõjutab taimkate mulla teket? Millest tekib huumus? Miks on okasmetsade mullad happelised? Okasmets Kavilda orus
ligikaudu poolteist liitrit päevas, pühade puhul võis usin sulane arvestada aga isegi kolme liitriga. [2] 4 1.5. Kõige populaarsem Inglismaal Euroopas hoolitsesid siidri populariseerimise eest eelkõige Rooma leegionärid, kes oma vallutusretkedel viisid nii tooraine kui ka õunamahla kääritamise menetluse kõigepealt Inglismaale. Siidri võidukäik seal oli igati loogiline, sest viinamarjakasvatuseks Inglismaa kliima ei sobinud, küll aga kõlbas hästi õunapuudele. Inglismaalt levis selle joogi pruulimine ka Põhja-Prantsusmaale. Inglismaal kasutati siidrit ka rituaalsetes kombetalitustes, näiteks ristimisvee aseainena. Tõsi, jumalasulastele selline uuendatud ristimisvesi eriti ei meeldinud. Mainimata ei saa jätta veel siidri ravitoimet. Parkainerikas siider sobis hästi kõhuhädasid leevendama, siidris sisalduv alkohol aitas puhastada haavu. [2] 1.6. Siidri võidukäik
baltisaksa keelde, mis peaks näitama, et tegu oli kohalikku päritolu väga vanade jookidega. (1) Dunneber'i võis Tallinnas valmistada ja müüa igaüks nii palju, kui tahtis, mingeid piiranguid ei seatud. See- eest toimus mõdu valmistamine Tallinnas rae range kontrolli all. Kõige tavalisem mõdu valmistati veest ja meest, mida keedeti ning lasti seejärel mõni nädal seista ja käärida. (1) 3.1 Õlu Seal, kus kliima ei sobinud viinamarjakasvatuseks ja veinid olid igapäevaseks tarbimiseks liiga kallid, joodi õlut. Õlu maitse ühtviisi hästi nii talupoegadele, linnaelanikele kui ka feodaalisandatele. Õlle tähtsust keskaja inimese toidulaual on raske alahinnata: suur toitvus, energia- ja vitamiinirikkus tegid selle võrdväärseks leivaga, juba siis nimetati seda vedelaks leivaks. (1) Õlle valmistamise põhivõtted olid keskaja Euroopas kõikjal sarnased ega muutunud mitme sajandi jooksul kuigivõrd
meest, harvem ka kohvipõõsa marjadest. Veini on leitud ka 4000 aastat tagasi elanud Egiptuse Vaarao Pepi II hauast. Viinamarja kasvatus sai alguse tõenäoliselt Kaukaasiast ja Kaspia mere ümbrusest, levis sealt vahemere äärde ja umbes 2000 aastat tagasi laialdaselt Euroopasse. Eriti arenenud oli veinikultuur Vanas-Kreekas ja Roomas. Roomlased viisid veinikultuuri Germaaniasse ja Britanniasse. Veini valmistamiskunst levis Prantsusmaale, Hispaaniasse ja teistele viinamarjakasvatuseks soodsaile maile. Araablaste vallutuste ajal hävitati Pürenee poolsaarel, Põhja-Aafrikas ja Palestiinas kõik viinamarjaaiad. Keskaajal kasvatati viinamarju ka Lõuna-Inglismaal ja Belgias. Veinikultuuri arengut soodustas kirik. Kloostrite juurde rajati armulauaveini valmistamiseks viinamarjaaedu. Munkadega levis veinivalmistamiskunst 18. sajandil ka Californiasse. Prantsusmaalt põgenenud hugenotid panid aluse viinamarjakasvatusele Lõuna-Aafrikas ja Argetiinas, inglased Austraalias. Vein
annaabi.ee 
