4) Rahareform 1992. 5) Eesti saab NATO liikmeks 29. märtsist 2004. 6) Eesti saab EL-i liikmeks 2004. 7) Praeguse põhiseaduse vastuvõtmine 03.07.1992. Oska järjestada Eesti taasiseisvumisprotsessis toimunud sündmusi 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa Gorbatsovi võimuletulek (majanduses, välispoliitikas, ühiskondlikus elus, sisepoliitikas)? 1) Majandus. a) Piirati alkoholitootmist, hävitati buldooseritega viinamarjaaedu. Katastroofiline lõpptulemus. b) Legaliseeriti ettevõtlus 30 tootmis- ja teenindusalal. 2) Välispoliitika. a) Parandati suhteid Läänega. b) Ulatuslik relvastuse vähendamine. c) Washingtoni kokkulepe kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimiseks. d) Sõja lõpetamine Afganistanis. e) Lõpetati kodusõda Nicaraguas. 3) Sisepoliitika. a) Presidentaalne valitsemissüsteem.
turu üle pidi jääma ikkagi riigile. Ta tahtis kiiresti muuta seadusi, kuid ei arvestanud tagajärgedega. Üks nendest oli määrus alkoholi poliitikast, mis nägi ette et, viina- ja likööritoodete hulk pidi viie aasta jooksul vähenema 50%. Ebatervislike puuvilja- ja marja- piiritusjookide tootmine pidi lõppema 1988. aastaks. Tegelikult kahanes alkoholi toodang juba esimese aastaga (1985-1986) kahekordselt. Selleni viis see, et buldooseritega hävitati viinamarjaaedu, mida oli sajandeid aretatud ja kultiveeritud. Uue alkoholimääruse lõpptulemus oli katastroofiline, seda Gorbatsov ette ei näinud. Kolme järgneva aasta vältel jäi riigikassasse laekumata 37 miljardit rubla. See raha väljus riigi kontrolli alt ja süvendas inflatsiooni, lülitudes kaubakatteta raharinglusse. 1991. Aastaks oli raha ringluses 560 miljardit rubla, millest kaubakate oli vaid 70 miljardil. Ühe rubla kohta oli kaubakate ainult 11 kopiakat
· Kiirel käel välja antud dekreedid tõid kaasa raskeid tagajärgi, mida nende koostajad ei suutnud ilmselt ette näha. Üks selliseid oli NLKP KK määrus alkoholipoliitikast. Viina- ja likööritoodete hulk pidi viie aasta jooksul vähenema 50%, ebatervislike puuvilja- ja marja-piiritusjookide tootmine pidi lõppema 1988. a. Tegelikult kahanes alkoholi toodang juba esimese aastaga 1985-1986 kahekordselt. Buldooseritega hävitati viinamarjaaedu, mida oli sajandeid aretatud ja kultiveeritud. Kampaania lõpptulemus oli katastroofiline. Kolme järgneva aasta vältel jäi riigikassasse laekumata 37 miljardit rubla. See raha väljus riigi kontrolli alt ja süvendas inflatsiooni, lülitudes kaubakatteta raharinglusse. Tekkis ulatuslik põrandaalune alkoholi tootmise ja realiseerimise süsteem. Müügilt kadus suhkur, mida kasutati alkoholi surrogaatide valmistamiseks. Surrogaatide massilise
Eriti arenenud oli veinikultuur Vanas-Kreekas ja Roomas. Roomlased viisid veinikultuuri Germaaniasse ja Britanniasse. Veini valmistamiskunst levis Prantsusmaale, Hispaaniasse ja teistele viinamarjakasvatuseks soodsaile maile. Araablaste vallutuste ajal hävitati Pürenee poolsaarel, Põhja-Aafrikas ja Palestiinas kõik viinamarjaaiad. Keskaajal kasvatati viinamarju ka Lõuna-Inglismaal ja Belgias. Veinikultuuri arengut soodustas kirik. Kloostrite juurde rajati armulauaveini valmistamiseks viinamarjaaedu. Munkadega levis veinivalmistamiskunst 18. sajandil ka Californiasse. Prantsusmaalt põgenenud hugenotid panid aluse viinamarjakasvatusele Lõuna-Aafrikas ja Argetiinas, inglased Austraalias. Vein joodi ära tavaliselt varsti peale valmimist, sest veini säilitamine oli keerukas. Kangeste veinide valmistamine sai alguse destilleerimise arenedes. Eesti entsüklopeedia 10, Valgus, 1998 a, lk 170
Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid laste iseseisev töö. Igal lapsel peaks olema oma tempo materjali iseseisval läbitöötamisel ja õppima peaksid nad vaid seda, mis neid huvitab. Koduseid ülesandeid ei tohi olla ja suulist ülesütlemist koolis samuti mitte
annaabi.ee 
