Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"viimistlusmaterjalile" - 4 õppematerjali

Käsitööriistad
4
docx

Käsitööriistad

Püstoliga värvimisel on sobiv kaugus pinnast 200-250mm. 9) Kuhu kogutakse märgmenetluskapis mööda pritsitud värv? Tööstuses on pihustuskambris veeringlussüsteem, mille abil moodustub kapi tagaseinale veekardin. Tootest mööda pritsitud värv satub veekardinale ja voolab sealt kapi põhjas olevasse basseini. Veele lisatakse koagulante, mille mõjul värv settib basseini põhja või kerkib pinnale. Koagulandid valitakse vastavalt kasutatavale viimistlusmaterjalile. Tööprotsessi jooksul tuleb koagulante lisada vastavalt pihustusjäägi kogusele senikaua, kuni vesi küllastub kuivainejäägiga. Seejärel vajab nii kamber kui veemahuti korralist süvapuhastust. 10) Mis mõjutab oluliselt värvi viskoossust Vedeliku viskoossus on sõltuv vedeliku temperatuurist ja rõhust. Vedeliku temperatuuri suurenedes tema viskoossus väheneb ja rõhu suuurenemisel viskoossus suureneb.

Ehitus → Ehitusmasinad
7 allalaadimist
Viimistlemine
7
odt

Viimistlemine

tõttu või alarõhuga imemise kaudu. 4. Madalsurvega pihustamine on välja arendatud traditsioonilisest õhkpihustamisest, kui püstolist väljuv suruõhk ei ole selle meetodi puhul üle 0,7 baari. Viimistlusmaterjal jõuab pihustini üleanumate puhul raskusjõu tõttu või ainevooliku kaudu membraanpumbast, -surveanumast. 5. Kõrgsurvega pihustamiseks avaldatakse kõrgsurve pumba abil viimistlusmaterjalile survet, pihustamine toimub läbi kõvasulamdüüsi rõhuga 90-360 baari. 6. Airmix-tüüpi pihustamine on kombinatsioon kõrgsurve- ja õhkpihustamisest. Viimistlusmaterjal jõuab pihustusotsikuni keskmisest madalama survega(vahemikus 20-120 baari). 7. Elektrostaatiline pihustamine seisneb pihustusjoa liikumises mööda elektromagnetvälja jõujooni, mis tekitatakse negatiivselt laetud värviosakeste ja maandatud detailide vahele.

Ametid → Tisleri eriala
94 allalaadimist
Puit - Viimistlus
15
docx

Puit - Viimistlus

Täiteained  Täiteained on pulbrilised ained, mida lisatakse viimistlusmaterjalisse kuivjäägi suurendamiseks Täiteainete omadused :  Peavad olema keemiliselt inertsed  Ei tohi lahustuda sideaines  Ei tohi lahuses punduda  Täiteainena kasutatakse :  Kriit  kaoliin Pigmendid  Pigmendid on värvained, mille lisamisel sideainele saadakse värv  Pigmendid on algselt pulbrilisel kujul, segades neid sideainesse annavad nad värvile tooni Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile :  Sobiv toon  Kattevõime  Vastupidavus väliskeskkonna mõjudele  Loodusliku päritoluga pigmendid – looduslikud anorgaanilised materjalid, millel on iseloomulik tugev värvus (ooker, umbra)  Sünteetilise päritoluga – keemised ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus (titaanoksiid, pliioksiid – kõik annavad valge värvi) Matistavad lisandid  Võimaldavad muuta viimistlusmaterjali läiget (näit. aerosiil)  Läike skaala 0..100 ühikut  Täismatt 0..10

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
48 allalaadimist
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

suurendamiseks Täiteainete omadused :  Peavad olema keemiliselt inertsed  Ei tohi lahustuda sideained  Ei tohi lahuses punduda  Täiteainena kasutatakse :  Puidujahu  Kriit  Kaoliin Pigmendid  Pigmendid on värvained, millel lisamisel sideainele saadakse värv  Pigmendid on algselt pulbrilisel kujul segades neid sideainesse annavad nad värvile ooni Pigmendi ülesandeks on anda viimistlusmaterjalile :  Sobiv toon  Kattevõime  Vastupidavus väliskeskkonna mõjudele  Loodusliku päritoluga pigmendid – looduslikud anorgaanilised materjalid, millel on iseloomulik tugev värvus (ooker umbra)  Sünteetilise päritoluga – keemilised ühendid, millel on iseloomulik tugev värvus (titaanoksiid,pliioksiid – kõik anavad valge värvi) Matiastavad lisandid  Võimaldavad muuta viimistlusmaterjali läiget (näit

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun