tehnoloogilin e lubjakivi SiO2+ R2O3 <10% SiO2+ R2O3 Survetugevu<200 kg/cm2 killustik Survetugevus Survetugevu>200 kg/cm 2 viimistluskivi Survetugevus tehnoloogiline lubjakivi CaO sisaldus mitte alla 50%, 1) Tehnoloogilinlisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus mitte üle 10 %; 2) Killustik täitepinnas on karbonaatkivim, mis keemilise koostise poolest ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile või dolokivile
· Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik · Padise Paemurrud lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi · Rummu lubjakivi, ehituskillustik ja tehnoloogiline kivi · Anelema dolomiit, ehituskillustik ja klaasi tooraine · Pajusi dolomiit ja lubjakivi, ehituskillustik · Karinu dolomiit, ehituslubi · Kaarma dolomiit, viimistluskivi · Hellamaa dolomiit, klaasidolomiit · Koguva dolomiit, ehituskillustik · Kogula lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik 3 Kasutatud kirjandus: · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html · www.ut.ee/BGGM/miner/lubjakivi.html · et.wikipedia.org/wiki/Lubjakivi · http://maeopik.blogspot.com/2008/11/lubjakivi.html
tuh m3 900 ismaht, tuh m3 24.3 tuh m³ Kaevandamisloast ogiline Lubjakivi-> viimistluslubjakivi Keskmine aastane kaevandamise tuh m³ maht -viimistluskivi Kaevandamisõiguse tasu 10% suurenemine aastas, kuni 2035 Kaevandamisõiguse tasu suurenemine aastas, 2035 kuni 5% 2052 Tasuda kokku, tuh eur Aasta 513
sisaldavate peajalgsete kodade fossiile sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m) Kukruse lade – kukersiit e põlevkivi Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa, Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe) Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu) Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade – vähese rauasisaldusega klaasiliiv Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus,
Kunda, Narva ja Padise Paemurd. settekeskkonda, tegeleb maakoore Saaremaa edelaosas Sõrve poolsaare tipus. 30. Mille poolest on Eesti -Dolomiit. Dolomiiti kasutatakse ehituses, liigestamisega kivimite koostise ja omaduste Ohesaare lade, kõige noorem siluri lade. karbonaatkivimite kompleks peamine viimistluskivi, klaasitööstuse. Suurimad alusel. Karbonaatkivimeid esineb ka Devonis. .. Ütleks, maailmas hästi tuntud? maardlad on Anelema, Pajusi, Karinu ja Koguva. -Kemostratigraafia - geokeemilised tunnused et Kagu-Eestis (Plavinase lade), avamus kitsal - Mergel
ORDOVIITSIUM 488-443 mln a ! Pakerordi lade nn oobulusfosforiidis leidub fosforit (P2O5) sisaldavate peajalgsete kodade fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade kukersiit e põlevkivi. Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa,Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe). Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit. DEVON 416-359 mln a ! Gauja lade vähese rauasisaldusega klaasiliiv. Ülem-Devoni karbonaatkivimid paljanduvad: Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril. Mustvee-Pärnu joonest lõunas
mergli nimetust kannab savisisaldusega lubjakivi. Paas on Põhja- ja Kesk-Eesti olulisim ja kättesaadavaim maavara. Seda on traditsiooniliselt ja laialdaselt kasutatud ehituses, tsemendi-, lubja- ja paberitootmisel, aga ka muuks otstarbeks. Suuremad paemurrud asuvad Väos, Vasalemmas, Ungru-Sepakülas, Kundas jm. Dolokivi on välisilmelt üsna sarnane lubjakiviga, värvuselt võib olla valge, hall, rohekas, pruunikas, punakas - ainult musta ei ole. Kvaliteetset viimistluskivi kaevandatakse Saaremaal Kaarmas. Üleriigilise tähtsusega maardlad on veel Anelema, Koonga ja Orgita-Haimre. Olulisemad savi leiukohad seostuvad Põhja-Eestis Kambriumi sinisaviga (Kunda, Aseri, Kallavere) ja Lõuna-Eestis Kesk-Devoni saviga (Joosu, Küllatova). Devoni savid on enamasti punakaspruunid, Kvaternaari savid hallikad või kollakashallid. Ligi kolmnandik kaevandatavast savist läheb Kundas asuvale tsemenditööstusele, savist valmistakse ka kuivendustorusid, telliskive, keraamikat
annaabi.ee 
