sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike. Valmistekstiiltoodete puhul tuleb arvestada, et tootele lisatud värv-ja viimistlusained võivad mõjutada põlemise iseloomu, tekkivat lõhna ja põlemisjääke. TEKSTIILKIUDUDE PÕLEMINE KIURÜHM SÜTTIVUS PÕLEMINE LÕHN JÄÄK Looduslikud Põleb kiiresti tsellulooskiud suure leegiga, Paberi (puuvill, lina, kanep, leegist
Vahad Vaha annab puidule suurepärase pinnakatte, kuid vaha üksinda ei kaitse peaaegu üldse kuumuse ja niiskuse eest. Tugevama efekti saavutate kui kasutate kruntlaki või õli peal. Õlid Kui tavapärase linaseemneõliga viimistlemine on aeglane protsess, siis uuemad kuivavad kiiremini. Kaitseb puitu, kandke peale vähemalt 5 korda ja hiljem 1kord iga kuue aasta tagant. Lakid Lakk on läbipaistvate sünteetiliste kattevahendite üldnimetus.Need on vastupidavad viimistlusained. Mõned lakkid: Akrüüllakk,Nitrolakk,Melamiinlakk,Õlilakk,Välislakk jne. Kasutatud kirjandus: Puidutööraamat, Pihl Davy.
(paelte, narmaste jm.) valmistamiseks. Antud niit sobib kasutamiseks ka õhukeste kangaste ääristamisel, nööpaukude tegemisel. 6. Kui loodussõbralik on viskoos? Viskoos koosneb puhtast tselluloosist ning ei põhjusta allergiat. Valget viskoosi saab steriliseerida, mistõttu sobib see kõrgete hügieeninõuetega toodete valmistamiseks. Võimalikeks allergiapõhjustajateks võivad viskoosi puhul olla värv- või viimistlusained. Veel võivad allergiat põhjustada tootmisprotsess kiudu jäänud võõrlisandid. Viskoos on kiutootjate arvates väga keskkonnahoidlik kiud. Võrreldes puuvillaga läheb ühe kiukilo tootmiseks vaja vähem tootmispinda ning tootmiseks võidakse kasutada vähemväärtuslikku maa-ala. Viskoosi tootmisel esineb teatavaid keskkonna- ja terviseprobleeme. Ketrusprotsessis tekivad kõrvalained on muuhulgas:
puhul, mis peavad olema vastupidavad nii hapetele kui leelistele. Valguskindlus /light resistance/. Päikese ultraviolettkiirgus võib olla tekstiilkiududele kahjulik. Ultraviolettkiirgus sisaldab palju energiat, mis aktiviseerib keemilisi reaktsioone, mis omakorda võivad mõjutada kiu, värvaine või viimistlusaine molekule. Kiud muutuvad nõrgemaks, kolletuvad, värvus muutub ning viimistlusained haihtuvad muudeks aineteks, mistõttu nende esialgne toime lakkab. Päikesevalgus kahjustab eelkõige kiu tugevust ja värvus pleekub. Päikesevalguse mõju suureneb temperatuuri ja õhuniiskuse tõustes. Tugevuse vähenemist saab määrata ajaga, mis läheb vaja kiu valguse käes hoidmiseks, et kiu tugevus väheneks 50%. Päikese UV-kiirte toimel pleekunud täislinane kangas (üleval) ja sama kangas pleekumata (all). Pleekumata täislinane
Antistaatilised ained- tavaliselt hüdrofiilsed ehk niiskust siduvad ained. Lisamisega kiu niiskusesisaldus suureneb ja elektrijuhtivus paraneb. Elektriseeruvus põhjustab sünteeskiududest rõivaste takerdumist ja määrdumist ning staatilise elektri teket. Antioksüdandid- soojuse ja sellega seotud oksüdeerumisreaktsiooni aeglustumiseks ette nähtud ained. Kiule lisatakse ained, mis reageerivad hapnikuga kergemini kui kiumolekulid. Ultraviolettkiirguse stabilisaatorid- lisatud värv- ja viimistlusained võivad aktiviseerida kiu lagunemist ultraviolettkiirguse toimel.Tulekindlad ained- saab parandada kiu tulekindlust. Modifitseerimisviisid on Kopolümerisatsioon- kiu molekulile lisatakse väikses koguses muid madalmolekulaarseid aineid, näiteks antipillingukiud. VÄÄRISTAMINE- lisatakse sobivaid molekulirühmi ja saavutatakse parem värvitavus. PROFILEERIMINE- ehk ristlõikepinna muutmine ketramisel, saab mõjutada läiget.