Montpellier'is, San Sebastián'is, Mexico City's, Bogotá's ja Tokyo's. Nad on esinenud ka USA-s, New York'is, Ann Arbor'is, Chicago's, St. Paul'is, St. Louis'es, San Diego's, Los Angeles'es, San Francisco's ja Seattles. http://www.youtube.com/watch?v=76n9z69bJQM La Venexiana eesmärk on lisada oma muusikaline tõlgendus. Kajastatakse ilmalikke kui ka kiriklikke teemasid. Ansambel on loonud uue stiili Itaalia varajase muusikaga, millest peegeldub harmoonilist viimistletust. Ansambel on sündinud sopran Rossana Bertini ja kontratenor Claudio Cavina koostööst. Muusika on alati täis nauditavaid üllatusi. La Venexiana Rossana Bertini Claudio Cavina Mõned kuulsamad plaadid: La Venexiana: Barbara Strozzi Libro Madrigali La Venexiana : Claudio Monteverdi La Venexiana : Luca Marenzio
kasutas harva. Mõnikord koosneb tema kõne lühikestest lihtsatest lausetest, mõnikord asendatakse need hüüumärkidega ja retooriliste küsimustega. Cicero tihti järgis Demosthenesit. Parim kõnemees on Cicero arvates see, kes rääkides kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Harimiseks vajatakse vahedaid, rõõmustamiseks vaimukaid ja meeleliigutuseks kaalukaid väljendeid. Ent sõnadel on teatud kindel järjekord, mis taotleb kahte eesmärki: rütmi ja viimistletust; samuti on esitusel oma ülesehitus ja vastavalt käsitletavale teemale kohane järjekord. Kõigele sellele on vundamendiks mälu, valgustuseks aga ettekanne. (Prits 2002: 10) 7. Quintilianus Mark Fabius Quintilian (35-96 eKr). Ta imetles Ciceroni autoriteeti, kuid tema retoorilised ideed erinevad õpetaja retoorilistest ideedest. Neil on pedagoogiline fookus: "Koolituste käsiraamatus" on Quintilian oma 2 aastase retoorika õpetamise kogemust kokku võtnud.
kirjavara, demonstreerivad oma õpetatust vanade autorite ja vähe levinud muistendite alal. Luules puuduvad suured sotsiaalsed probleemid. Ühest küljest temaatiline vaesumine, teisest küljest huvi nii olustiku kui ka üksikisiku tundeelu vastu, ergas loodusetaju. Meisterlikult kujutatakse detaili, momenti, põgusat meeleolu. Palju tähelepanu armastusteemal, tegelased ü-konna alamkihtidest või nad asetatakse müütilisse keskkonda. ,,Õpetatud" luuletajad taotlevad vormi peenust, värsi viimistletust. Suurimad tulemused väikevormide alal (jutustav eleegia, epigramm, epüllion). Theokritos- See uus, mida hellenistlik kirjandus oli endaga kaasa toonud- tundeline loodusetaju, armuigatsus,huvi intiimse ja argipäevase, olustikudetailide ja ,,väikeste inimeste" vastu kajastub T. loomingus. Lõi idülli, tähtsus bukoolikal (karjuseluule). Looming on jätnud jälgi kogu järgneva ajajärgu Euroopa luulele. 21. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate
Kui lähemale minna, siis selgub, et ka pungad on harali: peaaegu risti oksaga, millele nad kinnituvad. Pungad on küllaltki pikad ning teravad, neid on ühe lehe kaenlas ridastikku mitu tükki. Suve algul kaunistavad kuslapuud lehtrikujulised õied, mis on mesilastele heaks meeallikaks Õied on küll valged, lõhnatud ja veidi tagasihoidlikud, kuid igal juhul tasub neid lähedalt vaadata. Paarikümne sentimeetri kauguselt märkate nende peent keerukat vormi ja hoolikat viimistletust. Sügisel ehivad harilikku kuslapuud aga loendamatud punased marjad. Huvitav on see, et sageli on tal kaks marja alusel kokku kasvanud. Need marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma. Kuid millegipärast ei ole keegi neid metsas ära noppinud. See on ohtlik märk. Tõsi ta on, kuslapuu marjad on mürgised, vahel isegi eluohtlikult. Marju on mõnikord kasutatud lahtistina, aga siiski on parem neist mürgistest marjadest hoiduda
III-II saj. paroodiline epigramm (looma epitaaf). Mida edasi, seda satiirilisemaks läks. 3 lühike luuletus, algselt Theokritose bukoolilised (maateemalised) luuletused. 4 sisaldas uue, ebatavalise otsinguid; aineks vähetuntud müüdid, muinasjutud ja armastus; vorm taotleb täiuslikkust. Kallimachos, Philetas, Hermesianax. Vt. ka 33. 5 kr. väike eepos, lühike heksameetris jutustav teos. Eelistati mütoloogilist ainestikku ja lembemotiivi; taotleti kunstilist viimistletust. Kallimachos "Hekale" oli paljudele hiljem eeskujuks. 45 Füüsika: Maailma algelemendid on tuli, õhk, vesi ja maa. Tähtsaim on tuli ja selle segu õhuga pneuma aktiivne maailma alge (maailmahing, jumal, mõistus), mis on segunenud passiivse algega (mateeria, aine). Kõik on tekkinud tulest ja maailma-aasta (10800 a) möödudes muutub jälle tuleks