tekitanud nii oma maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Ei olnud väga impressionist. Impressionistlikku pintslitehnikat ei omandanud Edgar Degas (1834-1917), kuid teda ühendab impressionistidega ta tööde nagu juhuslikuna tunduv ülesehitus, heledad toonid ja püüd vangistada üürikesi muljeid. Ta lemmikained ballett ja ratsavõistlused. Kujutas ka inetut. Auguste Rodin (1840-1917) tõi skulptuuri viimistlematus, kivi- või pronksipinnad ja nagu liigutuse pealt tabatud poosid. Haarava monumendi lõi Rodin Calais' linna kangelaslikele kodanikele, kes Saja-aastase sõja ajal enda elu teiste linnakodanike eest ohverdasid. Neoimpressionismi rajaja ning peaesindaja oli Georges Seurat (1859-1891). Neoimpressionistid uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve, ja sellele vastavalt lõid siis oma teosed. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena. Ka
värvid puhtad ja kõlavad; toored, erksad värvid Pintslitehnika: tugevad, hooletud pintslilöögid; krundi läbipaistvus või puhas krunt; mustad kontuurid; hooletu, lohakas. Kompositsioon: väga läbimõeldud. Tahtlikud ja julged moonutused. Peamine välendusvahend on värv. HENRI MATISSE: Päikselisus, soojus, kalad, lopsakas taimestik, naised ja avatud aknad, suure mustriga kangad, INTERJÖÖR, viimistlematus, kontuurid ja tahtlik moonutatus; 26. Ekspressionism(Saksamaa. Pr.k väljendus; 20. saj algus ). Isaks: van Gogh, ka Munch. Väljendusrikas, ilmekas; väljendatakse maailmavalu; kunst on ühiskonnakriitiline; ei taodeldud välist ilu; Koloriit: porine, tuhm, räpane ja pruun realism! Inimene on tihti jõhkra ilmega; loodus on ärev ja pingestatud. ERNST LUDWIG KIRCHNER: Samuti
ema rõõm. Laikmaa algatusel ilmus trükis rida teisigi luuletusi, nende hulgas ,,Ema laul", ,,Noor-Eesti" esimeses albumis. Laikmaa mõjus noorele Underile vabastavalt ja rikastavalt, äratas temas fantaasiat ja ootel olnud poeetilisi jõuvarusid. Olemussarnasus lõi ühise keele. Laikmaa tundis lõpetamatuse võlu elus ja kunstis. Midagi samataolist aimub Marie Underi olemust väljendavas individuaalses luulestiilis: mõni viimistlematus, lahtijäämine, avatus varub luuletusele kordumatu elulise pulseerivuse. Mõlematele oli võõras lõpetatud klassikalise täiuse ideaal. Luuletaja käsikirja jäänud värssides ja kirjades sellest ajalõigust tungib kohati isegi raevukalt esile motiiv: inimese inimlik õigus õnnele. See jääb varieeruma läbi kogu tema loomingu. Marie Underi ja Ants Laikmaa kui olemuslähedaste inimeste kohtumisel süttinud tundepuhang tasanes peagi elupõliseks sõpruseks, mis oli tavalisest
üksmeelsete manifestatsioonide ja juubelduste õhkkonnas. Tol korral oli raske kujutleda, et poole aasta pärast reaktsioon kõik helged lootused armutult verre uputab. Muusikaliselt on 27. I 1849. a. esietendunud "Legnano lahing" ebaühtlane teos. Võimsate massistseenide, III vaatuse 1. pildi pateetilise vandetõotuse ja sama vaatuse 3. pildi kujundlikkuse kõrval paistab kangelaste individuaalsete karakteristikate lõtvus ja viimistlematus teravalt silma. Kui Verdi ooperi "Legnano lahing" loomise ajal S. Cammaranolt lühikest, väga paeluvat, kiirelt arenevat ja tundeküllast draamat palus, pakkus libretist talle Fr. Schilleri "Salakavaluse ja armastuse" süzeed. Oma õnne eest sotsiaalse ebavõrdsusega võitlevate Luisa ja Rudolfi (Ferdinandi) kannatused ning hukkumine leidsid "Luisa Milleri" muusikas küllaltki veenva kehastuse. Kahjuks sai libretost algallikaga võrreldes tüüpiliselt romantiline armudraama,
annaabi.ee 
