Hüpoteesiks oli, et me tajume retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike oma keha sünteesides erinevate meeleorganite sisendit. kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise Uuritaval on ees prillid, läbi mille ta näeb seda, mida mehanismiga. näitab uurija peas olev kaamera. See tekitab taju, et * Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese uuritav ongi 20 cm pikkune. Ruumitaju muutub keskkonna kogemiseks. Ilma viimasteta saaksime kohe ootuspäraselt. Ehk siis me võtame endale jummala filmi "Kuues meel" surnu rollis osalema; surnut suvalisi kujusid, mida meile ette söödetakse vastavates mängida pole tarvis. Kõht on tühi, vererõhk liiga madal tingimustes. Ja me ei saa aru, et midagi on valesti. Vaja jne. on keha-sisesene. Meil peab olema tagasiside. oli vaid võõra perspektiiviga visuaalne sisend Tasakaal, nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine,
..). me kogeme maailma nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, kõõluste venitusetseptorid , temperatuuri, jne. need annavad impulsi seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise mehanismiga. * Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese keskkonna kogemiseks. Ilma viimasteta saaksime kohe filmi "Kuues meel" surnu rollis osalema; surnut mängida pole tarvis. Kõht on tühi, vererõhk liiga madal jne. on keha-sisesene. Meil peab olema tagasiside. Tasakaal, nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine, maitsmis ja temperatuur. Käitumiskeskkonnas ei pea teadma, millises keskkonnas sa oled, selle töö teevad ära retseptorid. * Info jaotub lisaks kvaliteetidele ka ajaliselt, sama sündmuse erinevad aspektid (nt surve ja valu) jõuavad kesknärvisüsteemi erineval ajal.
seadusi, millede eiramisel on karistuseks surmanuhtlus ja sellest tulenevalt ka kõik väiksemad karistused, mille eesmärgiks on reguleerida ja hoida alal omandit ning rakendada ühiskonna jõudu selliste seaduste täideviimisel ja riigi kaitsmisel võõramaise kahjustuse eest; ja see kõik on vaid ühiskondliku heaolu nimel. Karistused ja surmanuhtlus on õiglased ainult koos omandikaitse ja ühiskondliku heaoluga. Ilma viimasteta oleks tegemist türanniaga. Teises peatükis on palju mõjutatud Richard Hookeri teosest The Laws of Ecclesiastical Polity (1594), mistõttu on ka arusaamine loomuseisundist ja inimloomusest palju positiivsem. Tsiteerib Hookerit: Sama loomupärane ajend on pannud inimesi mõistma, et nende kohustus on armastada teisi samapalju kui iseendid, sest kaaludes asju, mis on võrdsed, on paratamatult vaja ühte ja sama mõõdupuud... Minu soov, et loomult võrdsed
Keeleoskus Mitmekeelses sõnastikus võib plaanitavale lugejale tuttavam olla lähtekeel või üks sihtkeeltest. Metainfo (tähistused, lühendid, aga ka selgitused) võiksid võimaluse korral ikka arusaadavamas keeles olla. Keelelist infot (morfoloogiat, kasutusnäiteid jms) tasuks aga anda just võõrama keele kohta, olgu see siis lähte- või sihtkeel. Erialateadmised Kui võhik ootab sõnastikult lihtsust ja arusaadavust, siis asjatundja pigem just täpsust ja peensuste eristamist. Viimasteta võib spetsialisti usalduse kergesti kaotada – kui ta leiab sõnastikust ühegi väite, mis tema teada ei vasta tõele või vähemalt ei ole piisavalt täpne, siis pole tal ju alust uskuda ka ülejäänute paikapidavust. Märksõnavalikus läheb võhikul tarvis üldisemaid, lihtsamaid mõis- teid. Spetsialistile seevastu on nende esitamine pigem kahtlane, sest just põhimõistete määratlemisel ja tähistamisel kipub tekkima kõige
annaabi.ee 
