liigse, ja tekitab naha ülekuivuse. Kui kuivad perioodid tekivad ööpäevas tihti, on efekt loodetule vastupidine. Rasunäärmed proovivad liigkuivuse vastu võidelda veelgi intensiivsema töötamisega ja nahk läigib juba õige lühikese aja pärast. Muutunud rasu koostis tekitab omakorda tõsise ohu akne tekkeks. Ummistub massiliselt poore, nendest tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt tekkivat rasu enam nahapinnale. Eritis koguneb näärme viimajuhas ja paisutab ka nääret ennast. Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.4Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280...320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud
Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht. Transitoorne epiteel mitmekihiline, vooderdab neeruvaagnat, kusepõit, mees-ja naisureetra algosa. Rakukihtide arv varieerub, sõltuvalt organi seina väljavenitatusest. Mitmekihiline prismaatiline epiteel mitmekihiline epiteel, pealmise kihi rakud on prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras. Basaalmembraan koosneb basaalkihist(kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3 3.loeng A. Arend Rakukontaktid Rakke hoiavad koos: · Glükoproteiinid glükogaalüksis põhjustavad naaberrakkude kleepumist · Interdigitatsioonid Rakukontaktid tiheliidused, ankurliidused ja aukliidused Tiheliidus suleb tihedalt naaberrakkude vahelise ruumi, ka väikestele molekulidele, kuna
liigse, ja tekitab naha ülekuivuse. Kui kuivad perioodid tekivad ööpäevas tihti, on efekt loodetule vastupidine. Rasunäärmed proovivad liigkuivuse vastu võidelda veelgi intensiivsema töötamisega ja nahk läigib juba õige lühikese aja pärast. Muutunud rasu koostis tekitab omakorda tõsise ohu akne tekkeks. Ummistub massiliselt poore, nendest tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt tekkivat rasu enam nahapinnale. Eritis koguneb näärme viimajuhas ja paisutab ka nääret ennast. Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.5. Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280...320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel
basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus, suuõõnes 3. prismaatiline epiteel – pealmise kihi rakud on prismaatilised, higinäärmete viimajuhas. 4. transitoorne epiteel – epithelium transitionale - eristatakse: pindmine kiht, vahekiht, basaalkiht. Vooderdab kusepõit. Kuseorganites kattekihi peal moodustub krusta, katab epiteelirakke ja ei lase toksilisi aineid tagasi imenduda. 10. Näärmeepiteel. Eksokriinsete näärmete jaotus. Katteepiteelist arenenud epiteeli vorm, millel on sekretoorne ülesanne. Näärmed jagunevad viimajuhade esinemise alusel: endokriinsed – sisesekretoorsed – viimajuhadeta, sekreet läheb vereringesse
annaabi.ee 
