m1 - killustiku ja anuma mass, [kg] V - anuma ruumala, [m'] Nriide m:216 g = 0,216 kg m. _m 14,2684-0,2L6 m1 : 14 268,4 g:14).684kg Por* =-7-* Poro = =140fl4,J,*rurc# 0,01 V: 10 dm3 = 0,01 m3 Katsetulemused on viilja toodu d tabelis 7. 1 . 1 . 6.2.Killustiku terade tiheduse mlfiramine Killustiku terade tiheduse ehk niiivtiheduse mii?iramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jdiivate tiihikute ruumala, kusjuures see ei arvesta kivimi terade sees olevate tiihikute mahtu. Killustiku niiivtiheduse miiiiramiseks tuleb kaaluda killustiku proovi topsiga 6hus ja vees. Kusjuures proovi ei kaeta parafiiniga vees kaaludes seepiirast, et paekive ei kaeta parafiiniga, sest tegemist on
r^ *r,U ^nU^L +rd<4r1 W f L".u,^^n^r- F -r"-^,r,u/ va.&a,1Wol"-d4- H Kontrollt66 nr. 3 B Anmtada liitkujundi peainertsimomendidning joonestada viilja peateljestik(25 p.) Koostadavarda sisej6ududeepiitirid (5 p.); Dimensioneeridatala paindele- ristldige on I-profiil (10 p.); Dimensioneeridatala paindele- ristldige on ristkiilik blh = 0.5 ( 10 p.); Materjal: teras[o] : l60MPa o Koostadapikemaltili sisejildudeepiiiirid (10 p.);
teised on roomsad, teie È>È> on teiste paev. Sugavale,ikka sugavamale!Ka sUs,kuj puutute pohja - pohi on pohjatusepohipohjus. Kui ta pinnale tousis, olid teised juba lopetanud. Kuid temale ei tahendanudseemidagi, aeglastetommetegakuhveldasta vett, kuni sein TOOMASRAUOAM ette tuli. Seejiirel pooras ta ennast rahulikult i.imber, ikka rohkem vee all kui vee peal, ja jiitkas ujumist; ta nautis vett, vesi andis talle liibipaistvuse ja neutraalsuse. Ka viiljas, maa peal niigi ta viilja nii, nagu poleks ta veest viilja tulnudki, samad ri.itmid liibistasid ta keha, kuigi olid ni.ii.id peidetud sammudesse,mis mootsid maad kodu ja basseini vahel, kuhu ta alati teel cli, kaenla all rullikeeratud riitt; tem a liigutused olid ki.ill monevorra jiirsemad ja kiiremad, kuid neiski vois tajuda peatselt saabuvat ki.ilma rahu ja iseeneslikku hingamist, mida voib tunda vaid emaihus olev laps. Vii s aastat piirast ehitamist hakkab bassein haisema. Vesi seisab, torud on ummistunud
Proovikeha maht Vu. 1cm31 leitakse proovikeha kaalumise teel 6hus ja vedelikus, ja arvutatakse valemiga: m-m, Vu,=Jrvalemnr3, P, kus m - proovikeha mass Shus [g], m1 - proovikeha mass vedelikus [g], p, - vedeliku q tihedus I-a-1. cm Kuna proovikeha mahu miiiiramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sSltub suuresti katsemetoodika valik materjali v6imest imada endasse vett. Katse andmed tuuakse viilja peatiik is 5, tabelis 5.2. 4.2.l.Vnikse poorsuse ja mitte vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiiramine Kui materjali, graniidi, poorsus on viiga viiike ja ta katse k?iigus vett praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha 6hus m [g], seejiirel vos rn1 [g] ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Materjali maht arvutatakse sel juhul vatemiga 3, kusjuures veetiheduseks vOetaks I 8
liivaga puistatakse mulda ja lehti jms, et oleks piltlik, milline on tumedam lahus. Mensuure loksutatakse energiliselt ja jiietakse 24 tunniks seisma. Seej?irel hinnatakse lahuse vzirvust, v6rreldes seda etalonviirviga (konjaki pruun). Liiv on betobnis kasutamiseks k6lbulik, kui lahus pole tumedam etaloni viirvusest. Mida tumedam on lahuse v6rvus, seda rohkem see sisaldab huumust ning huumuse rohkus pdhjustab sega mitte tardumist. Katsetulemused on viilja toodud punhis 8.6. 8. Katsetulemused Tabel 8. I Puistetihedus 1 1789,9 1510 215,9 1000 L580 2 1793,9 1580 Tabel8.2 Ntiiv tihedus
1m Niiskus ja temp. aasta jooksul vahelduvad ja arenevad, sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. 2.8. Tooge viilja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepdhjused. Leetmuld Mustmuld 1. erinevus huumushorisont leetmuldades kas puudub või on see Kdduhorisont alla 5 cm Huumuse teke toimub happelises
A( i: ,,1 2 z C,: M' yl L Piltkujufise jJrgi f ulefada punkt'i A kolnvaade ja kirjufada viilja punkti A koordinaadid (nn-fes), eeldades, et' koordinaat'ldigud ruunis vdrduvad vasfavat'e tdikudega pilfkujufisel. 2, Tulefada punktide A, B ja C ktilgvaat'ed ja kujufised front'aalses kalddineefrias ( k a b i n e f p r oj e k t s i o o n i s ). 3. Tulef ada kaldu l6igafud prisma ktllgvaade ja kujut'is rist'isoneet'rias. /4,/o 4o f.-
Loodusteadlased kasutavad oma igapdevases toos teaduslikku meetodit. See h6lmab jtirgmisi etappe: probleemi ptistitamine, taustinfo kogumine, hripoteesi s6nastamine ja kontrollimine ning tulemuste analiiris ja j2irelduste tegemine. Teadusliku meetodi rakendamisega jdutakse urduskatsete tulemu- teaduslike faktide ja seadusteni. Uhe valdkonna faktide ja seaduste rildista- Isida r-igu katse kor- misega v6ib viilja tootada teadusliku teooria. pilstitamises. Sellele rsliku meetodi etapid t6isted t,,t d tuleb enamasti tihe l, .,,4 -i.t kendada teaduslikku anatoomia, 15 ldodu$seadus, rz teaduslik htipotees, 19 1-14.). bioloogia, lo molekulaarbioloogia, 14 teaduslik meetod, ts
annaabi.ee 
