LASILA PÕHIKOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 7.klass Juhendaja: Tiina Mesi Lasila 2012 Click icon to add picture Click icon to add picture Viikingid Ülaltoodud pildil on viikingid. Miks algasid viikingretked? Pideva võimuvõitluse tõttu põhjamaade väikekuningate ja teiste ülikute vahel suurenes alates 6. sajandist märgatavalt sõjameeste tähtsus. Viikingid LääneEuroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama LääneEuroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. Viikingid IdaEuroopas Viikingite idakaubandusest annavad tunnistust
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa 4.
ühendatud geniaalne väejuht ning kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, teisalt võib tema arvele panna tervete rahvaste hävitamise ja ta jäi kuni elu lõpuni kirjaoskamatuks. Võimule saades, hakkas ta kohe oma maid laiendama. Ta võttis endale pähe panna Itaalia valitseja raudkrooni. Feodaaltsivilisatsioon Varakeskajal on feodaaltsivilisatsioon kaitseseisundis, habras, haavatav. Rünnakud, mis teda tabavad on: 1) esimene tuleb islami maade poolt. Katoliiklus Viikingid Viikingretked saavad alguse 8-11 saj. Viikingiteks kutsutakse norralasi, rootlasi ja taanlasi. Seal ei ole välja kujunenud riiklust. Nad hakkavad rändama, rüüstama ja röövime Euroopa rannikualasid, sest maa oli Skandinaavias kidur ja ei andnud piisavalt toitu ja röövimisega saadi puuduv osa. Avastati uusi maid. Nad olid osavad meresõitjad, retkesid viikinglaevadega, millel oli üks nelinurkne puri ja aerutajateks olid sõjamehed, kes oma kilbid panid laevade poordide peale
mitte ainult varandust ja tõusu ühiskonnaredelil, vaid ka au ja kuulsust. 11 7 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26 8 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 27 9 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 27. 10 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 27. 11 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 28. Viikingretked tegid võimalikuks rannaaladel elevate skandinaavlaste suurepärased laevad: nendega võis kiirelt ja ootamatult rünnata ka üsna kaugelt asetsevaid maid. Laevaga oli lihtne põgeneda või koos perega teisele maale elama asuda. Paljud viikingid rajasidki uue talu mõnel vallutatud maal, kus põllumaa oli hoopis parem, näiteks Inglismaa. Pikkadel mereretkedel avastati aga poolkogemata, tavaliselt udus või tormis
kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. Feodaalne killustatus väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki. Feodaalne hierarhia feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid. Varakeskaeg Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters' lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale), must surm (1348.-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a., tekkisid Kreeka katoliku kirik ja Rooma katoliku kirik) Hiliskesaeg Rooside sõda (1455.-1485. a.), reformatsioon, Columbuse reis (1492. a
annaabi.ee 
