Njalli poegade loetelu. Poeg Skarphedinn abiellus Hrafni tütre Thorhildriga. 26. Asrimri suguvõsa ja ta tütred Thorgerdr ja Thorhalla, keda Njall ja poeg 40. Surmi rohkem kui oodatud. Kahjutasu ja leppimine. Helgi lähevad kosima. 27. Njallist sai Thorhallr Asgrimripoja kasvataja. 28. Gunnarri juurde tuli norrakas Hallvardr Valge, kes keelitas teda viikingiretkele tulema. Küsis Njalli käest nõu ja palus tal vara valvata. 29. Koos venna Kolskeggriga jäid nad talveks Norra peatuma. Haraldr Hallkuub ja Gunnhildr olid ära surnud ning riiki juhtis jarl Hakon (suguvõsa). Gunnarr ei tahtnud talle külla minna ning otsustasid sõjaretkele minna. Läksid Hisingisse sõber Ölvirile külla, kes andis talle sõjalaevi. Jutustus, et ees olid vennad Vandill ja Karl. 30. Taplus ja võit. Peeti kõikjal lahinguid ja võideti igal pool
Njall pakkus ühel päeval oma pojale Helgile, et too võiks omale pruudiks võtta Asgrimri tütre, sest ta on kosjakaupadest kõige parem. 27. Thorhallr ja Helgi läksid kosja, kõik olid otsusega rahul. Pulma tuli kohale ka Gunnarr. Njall pakkus end Thorhallr Asgrimripojale kasvatajaks, Thorhallr jäi Njalli juurde pikemaks ajaks elama ja armastas Njalli rohkem kui oma isa. 28. Kotkapesajõesuudmesse saabus norralane Hallvardr Valge, kes veetis kogu talve Gunnarri juures ja kutsus Gunnarit viikingiretkele. Gunnarr küsis nõu Njallilt, kes soovitas minna. Gunnarri vend Kolskeggr läks ka kaasa. Samal ajal, kui Gunnarr merel oli, hoidis Njall Gunnarri majapidamisel silma peal. 29. Hallvardr ja Gunnar otsustavad sõjaretkele minna ja hakkavad meeskonda kokku panema. Nad läksid Hallvardri sugulase Ölviri juurde, kellele hakkas Gunnarr meeldima ja ta otsustas Gunnarrit toetada kahe sõjalaevaga. Ölvir ütles, et jõel olemine on ohtlikuks muutunud, sest
lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). · Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) · Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. d. Viikingite retked: · Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. · Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. · Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. · Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. · Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti.
Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. Viikingite retked: Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves ("jalaraiuja") LÄÄNETEE IDATEE
Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivid haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). Saagad suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil ("Vanem Edda" islandi eepos) Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. Viikingite retked: Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves ("jalaraiuja") LÄÄNETEE IDATEE
Ruunikiri – viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivid – haua- ja mälestuskivid, peamiselt teede ääres möödujatele lugemiseks (langenud sõjameestest, ajaloosündmustest). Saagad – suuliselt edasiantud pikemad jutustused ajaloosündmustest, mis pandi kirja 12.-13. sajandil (“Vanem Edda” – islandi eepos) Kunstilised kaunistused ruunikivid ja kaljujoonised. Viikingite retked: Peapõhjuseks kiirem rahva juurdekasv, kui karm põhjamaa suutis ära toita. Viikingiretkele läksid ka kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud. Väikesed, kiired ja madala sügavusega ühemastilised purjelaevad, mille esiosa kaunistas lohepea kujutis. Sõdalastest kaupmehed – ühest kohast röövitud kaup, müüdi mujal kasumiga maha. Kohale ilmuti ootamatult ja lahkuti röövsaagiga enne, kui nende vastase vägi kokku aeti. Relvadeks võitlusnuga, mõõk ja kilp ning pika teraline kirves (“jalaraiuja”) LÄÄNETEE IDATEE
annaabi.ee 
