ajal aluse õhutakistust ja suurendada stabiilsust või siis üllatusrünnaku ajal ennast märkamatuks muuta. Puri oli tavaline edasiviiv jõud merel, jõgedel ja kaldavees aga sõuti aerudega. Viikingilaeval lehvis nelinurkne raapuri. Säilinud purjeriidetükkidest saame teada, et laevapurjed olid tehtud villasest kangast, mitte linasest. Viikingid said tugeva veekindla villa Skandinaavia lammastelt ja see andis nende laevadele vastupidavad ja painduvad purjed. Viikingilaevade edu saladus peituski purje ja aerude ühendamises. See muutis laevad ka harukordselt kohanemisvõimeliseks. Veesõidukite kõrge masti ja sellele vastava tugeva kiiluga varustamise kunsti olid Põhjala laevameistrid saanud selgeks alles vahetult enne viikingiaja algust. Kiil oligi suurel määral viikingilaevade selgrooks. Kiilust ülespoole minnes ehitati õhukestest kuivatamata radiaallaudadest laevakere. Selle töö juures peeti eriti hoolikalt silmas puu toimsust
Mõeldud varju minemiseks, mitte koguaeg elamiseks. Enamikes piirkondades oli tara ehitatud puidust. Lääne-Eestis pole künkaid, kasutati ehitamise juures paekivi, sellest laoti vallid tasasele pinnale, mingit mörti vahele ei pandud. 5 kohta, kus asusid muinasaegsed linnused: Lõhavere (seos Lembituga), Otepää, Lihula, Soontagana, Varbola Keskmisest rauaajast pärineb ka aardeleide, peitleide. Väärtuseid tuli peita, see tunnuseks rahututele aegadele. Andmed Salme viikingilaevade kohta: mis ajast, millised leiud, mis oletused pärit 8.saj. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud. Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast. Noorem rauaaeg 800-1200, 1050-1200 muinasaja lõpusajandid (noorema rauaaja teine pool, Eesti 11
saavutusi, aga ka kannatusi. Väljendatakse kollektiivset ideaali. Otsitakse ideid mütoloogiast ja rahvuskangelastest. Põhja euroopas levisid need ideed peamiselt Norras ja Soomes. Gerhard Munthe eesmärgiks oli luua originaalne rahvuslik kujutusstiil, mis pidi toetuma viikingiaja rahvakunstile. Selle stiili järgi müüdi mitmeid tarbeesemeid. Üldistatud kujutamisviis. Tema looming mõjutas ka teisi põhjamaid. Loodi uutmoodi arhitektuuri. Viikingilaevade lohepäid kasutati uusehitiste juures. Soome oli venestamise surve all ning kunst oli oluline vastupanuvahend. Kunstnikele meeldis karjala koos oma metsiku loodusega. Soome arhitektid tegutsesid ka eestis. Eliel Saarinen. Kasutati eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja maakirikuid. Ehitati kiviplokkidest massiivseid hooneid, nurgeline ornament koos põimitud taimemotiividega. Pakuti välja suur-tallinna idee. Akseli Gallen- Kallela illustreeris kalevala.
RR väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelaste kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Levis Põhja-Euroopas kus puudus iseseisev riik (Norra, Soome) 2. Millistes teostes rakendas Gerhard Munthe oma rahvuslikku kujundusstiili? Munthe eesmärgiks oli luua rahvuslik originaalne kujundusstiil viikingi aja rahvuskunsti alusel. 3. Kust võtsid norra arhitektid eeskuju? Arhitektidele olid eeskujuks püstpalkkirikud ja viikingilaevade ornamentika. 4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Kreedidipank Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Suur Tallinna projekt 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much?
annaabi.ee 
