- oli teada, et sealt saab varandust (kuld- ja hõbenõud jt väärtuslikud esemed); kloostrite ümber olid aiad, nii et saadi ka söögikraami; - seetõttu on aga Inglismaa rüüstamine viikingite poolt üsna põhjalikult dokumenteeritud. # Viikingite retkedega Inglismaale seostatakse Lindisfarne'i kloostri rüüstamist. Otsi Internetist, miks on just selle kloostri rüüstamisest saanud omamoodi sümbol viikingiajale. Otsi kaardilt, kus see koht asub. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8.saj algusest kuni 11.saj. keskpaigani. Kultuuri algusesks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10.saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne-Euroopas 11.sajandil.
Põldudel hakati kasvatama rukist; Kylveri kivi - vanim leitud ruunikirjaga kivi; Svioonid Rooma kirjamees Tacitus nimetab oma raamatus ,,Germania'' svioone - rootslaste esivanemate kirjalik esmamainimine aastal 98. Rahvarännete aeg Germaani hõimude ulatuslik liikumine Euroopas; Ajastu tunnuseks on linnuste rajamine; Suur-Rootsi idee Mõnede allikate väitel olid gootide hõimud pärit Skandinaaviast; Vendeliaeg Eelneb viikingiajale; Saanud nime Põhja-Rootsis Vendelis asunud paatmatuste järgi; Ajastut iseloomustab tugevate valitsejate esilekerkimine Kesk-Rootsis; Tegeleti rauakaubandusega; Tähtsateks kaubaartikliteks olid karusnahad ja orjad; Taanlaste esmamainimine 6.saj kasutas Jordanes esmakordselt nimetust taanlased; Piltkivid, Gotlandi piltkivid on enamuses Vendeliajast pärit; Saamid 6.sajandil kirjeldati rändsoomlasi; 16.09.16 Viikingiaeg 9.-11.sajand;
Viikingiaeg - religioon Koguneti 9. aastal ja ohverdati nii inimesi kui loomi: Lejres 99 inimest, 99 hobust jne. Uppsalas iga elusolendi 9. meessoost isend. Surnukehad riputati hiide. Konkreetseid templeid leitud ei ole. Viikingiretkede põhjused Vaesus Riikide teke Skandinaavias Kaubandus ja sellega kaasnev röövimine Nõrgad riigid rünnatavates maades Inglismaa, Iirimaa, Frangi riik jne Perekondade nooremad lapsed Rootsi XI-XIII saj Vahetult viikingiajale järgneva paari sajandi andmed Rootsi ja kogu Põhjala kohta on napid ja ebausladusväärsed. Olof Sülekuningas/Skötkonung (995-1022) on esimene ristitud Rootsi kuningas. Olof Sülekuninga ajal käivitati Sigtunas maa esimene müntimiskoda, võttes eeskujuks Inglise rahad. Rootsi XI-XIII saj See ei olnud euroopalik kristlus vaimulikke määrasid ülikud ja talupojad, orjadele ei antud vabadust, kirikul ei olnud sõlumatust.
Me ei saa kunagi teada kogu tõde Skandinaavia jumalatest ja müütidest. Viikingid vältisid lugusid ja tegelasi, kes neid ei huvitanud, ning jätsid meile vaid napid teadmised jumalatest, naistest, talunikest ja kalameestest. 5.1 Viikingi müütide eelkäija Suurem osa sellest, mida me tänapäeval viikingite mütoloogiast teame, pärineb ühest suurest allikast, mille on kirjutanud keskajal elanud Snorri Sturluson (1179 1241), kes kahjuks sündis liiga hilja, et olla tunnistajaks viikingiajale. Ta oli pärit ühest keskaja kuulsaimast Islandi perest ja töötas kolm ametiaega saare seadusekuulutajana kõrgeima poliitilise võimuga ametikohal tollal. Snorri oli kristlane, aga tundis suurt huvi eelkäijate uskumuste vastu ning kirjutas lõpuks ,,Noorema Edda", mis kirjeldas meile viikingite mütoloogiat. Snorri mainis ettevaatlukult, et ta ei uskunud vanu lugusid, ning tuli välja märkimisväärselt tänapäevase arvamusega, et enamik lugusid viikingite jumalatest on
annaabi.ee 
