valib pigem kaaslasi kui tegevusi: ühineb kooskõlalist käitumist. Tüdrukud meelsasti sõbra tegevusega. räägivad poistest sageli halvustaval moel. 4 5aastane · Mängib meelsasti teiste lastega kujutlus- ja · Mõistab, et on alati olnud, on nüüd ja rollimänge, naerab ja vestleb nendega. tulevikus samast soost, aga võib ikka Viieseks saades suudab lobiseda 2-3 veel uskuda, et kui ta teeb ,,tüdrukute inimesega, oodata oma jutujärge ja järgida asju", võib temast saada tüdruk. vestlustavasid, ehkki eelistab üks-ühele · Hakkab mõistma, et teised inimesed ei vestlust. Armastab olla koos sõpradega, pruugi tema mõtteid ja tundeid jagada. ent pole õnnetu ka üksi. Poisid mängivad · Tal võib olla parim sõber ja ta on õnnetu
vaid hägused mälestused headest aegadest. ,,Ma olen viiskümmend aastat vana ja polnud neli aastat ühegi naisega maganud. Mul polnudki tuttavaid naisi. Tänaval või ükskõik kus ma naisi vahtisin küll, aga ma vahtisin neid suurema igatsuseta ja suht tühjal pilgul. /.../. Mul oli abieluajast kuueaastane tütar. Tütar elas koos oma emaga ja mina plekkisin alimente. Pinu aastaid tagasi, enne kolmekümne viieseks saamist, olin ma olnud abielus. See abielu lõi vastu kaks ja pool aastat. Naine jättis mu maha. Ja armunud olin ma olnud vaid korra kogu elus. See naine suri viinasurma." (Bukowski C, ,,Naised", ilmunud 1978.aastal, e. k 2001) Kirjaniku teos on ainult üks näide sellest, kuidas ühiskond laseb ja soosib naistega halvasti käitumist. Muidugi oli teos suur hitt ja läbimüük oli tohutu, sest imetleti kirjaniku otsekohesust ja julgust oma teost sellisel kujul avaldada
paranoilisus kindla teemaderingi eristamatus Esindajaid: Umberto Eco, G.G. Marquez (,,Sada aastat üksildust"),S. Rushdie (,,Mauri viimane ohe"), Milan Kundera (,,Olemise talumatu kergus"), Stanislaw Lem Pilet XIX · Bulgakovi elu ja looming, ,,Meister ja Margarita" · Suitsu elu ja looming, paari luuletuse analüüs Gustav Suits elas 1883-1956. Pärit Tartumaalt Võnnust, isa oli koolmeister kolmandat põlve, vanemad kuulusid vennastekogusse. Neljaselt õppis lugema ja kui sai viieseks, oli läbi lugenud piibli. Kui ta on seitse, kaotab isa, toetajaks saab isa venna pere. 1895 on juba Tartus gümnaasiumis, edasi õppimiseks annab kaasõpilastele vene keelt, alates 1901. aastast on suviti Soomes, kus õpetab saksa keelt. 15-aastaselt hakkab kirjutama ajalehtedele, tõlkima (valdab vene, saksa, prantsuse ja kreeka keelt). Õppides gümnaasiumis organiseerib 1903 Mihkel Veske ja Koidula mälestuspäeva. Heidetakse koolist välja, aga hiljem lõpetab kuldmedaliga
Olemus: ellujääja, kes muutub vastavalt olukorrale: kui riigivõim vahetus, muutus ka tema tundide sisu; Lugu: 1915. aastal õpetas ta lastele, et tsaar on üle kõige ja sakslased on hullemad vaenlased. 1930. aastal rääkis ta, et iseseisvus on suur saavutus ja 19 selle surmavaenlased on enamlased. Pärast Klooga laagrist eluga pääsemist õpetas ta, et fasism on inimkonna suurim vaenlane. Teda peeti heaks õpetajaks. Kui ta sai seitsmekümne viieseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleks ta varasest lapsepõlvest saati tulihingeline kommunist olnud ja lepakoorest pasunal Marseljeesi puhunud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.51. Albert Kotkas Sünnikoht: Harala Lugu: Kuuekümneselt vintis peaga pidas ta Harala rahvamajas oma elu pikima kõne, kui küsis lektorilt, vanalt Meinhard Varikult: "Milline poliitiline vahe on põllumehe ja karjakasvataja vahel?" Lektor vaatas teda imestunult üle prillide.