• Paljud on lahksugulised • Neil on koed ja organid • Neid loetakse selgroogsetega lähedamaks kui selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega
osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa) · homalosoad (Homalozoa) · meritähed (Asterozoa) · meripungad (Blastoidea) · merisiilikud (Echinozoa) Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens). Enamik meritähti on röövloomad, nad söövad näiteks limuseid ja vähke. Meritähtedel on väga suur regeneratsioonivõime. Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes kuuluvad okasnahksete hõimkonda vallasokasnahksete alamhõimkonda.
peaaegu 1m Liiguvad arvukate iminappadega jalgade abil, millega ka toitu haaravad, aeglased Naha all lubiplaatidest sisetoes(va meripura) Iga kiire otsas täppsilmad Kiireline sümmeetria Lahksugulised, st kaks sugupoolt Muna-vastne-täiskasvanud isend Okasnahksetel koed ja organid , teistest aga väga erinevad. Kehas veega täidetud torusüsteem, meritäht surub vee jalgadesse, jalad pikenevad, klammerduvad nt veepõhja, jalad lühendevad Meritähed: enamik viiekiirelised, loomtoiduline, suu asub keha alapoolel, aeglane Sööb: magu suust välja, toit sisse, sööb, magu sisse tagasi Heidavad enesekaitseks kiire, kasvab tagasi võivad paljuneda pooldudes, kiired kasvavad Merisiilikud: kerajas keha, pikad liikuvad okkad, taimtoitlane, 5 hammast, suu allpool, liiguvad allpool jalgadega, ühtne sisetoes Meripurad: silindriline keha, meenutab kurki, pehme, lihaseline keha, okkaid pole, keha eesmises osas suu ümber kombitsad, millega toitu püüavad
Väga mitmekesised on meritähed ka oma eluviisilt.(1) Meritähteda keha on krobe, sest ta kehal on ogad, mille järgi on ta ka okasnahksete hõimkonnas. Nende keha katab pigmendirikas (punased, sinised, kollased...) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. (joonis.1)(4) Kõik umbes 1500 ilmameres elutsevat meritähte meenutavad vähem või rohkem tähte. Enamik neist on viiekiirelised ja nende keha jaguneb kümneks võrdseks sektoriks. Aga leidub ka kuue-, seitsme-, isegi viiekümnekiirelisi meritähti. Viimased sarnanevad nii väga päikese endaga. Erinev on ka kiirte pikkus. Mõnel on need pikad, teisel jälle vaevumärgatavad. Lühikeste kiirtega meritähti meenutab pealikaudsel vaatlemisel nurgelist patja. Peaegu kõik meritähed on väga kirevad. Punased, apelsiinikarva, kollased. Aga leidub ka siniseid, rohelisi või sootuks lillasid. Alumine külg on
PALJUNEMINE: väline viljastumine EHITUSE ERIPÄRAD: - 5kiirelised seoses kinnitunud eluviisiga - vastsed bilateraalsümmeetrilised - katetest ulatuvad välja ogad või plaadid - liikumiselundiks ambulakraalsüsteem ANATOOMIA JOONISED: (meritäht - röövloom, merisiilik- vetikasööja, meripura- filtreerija) KLASSIDE VÕRDLUS: Meriliiliad Meritähed Madutähed Merisiilikud Meripurad Kinnitunud Suurimad Viiekiirelised Kiirteta Pehme, usjas, kurk Napp + 5 haaret Aeglaselt liikuv Pärak puudub Lameda kehaga Su ümb kombitsad Elab merepõhjas Kiviplaat suupool Rüül on okkad Liiguvad aeglaselt Kiire tipus silm Osa liike söögiks 46 PH keelikloomad chordates
annaabi.ee 
