skeemid, väited, oletused, lausungid. - Lehekülge ei märgita artiklite puhul, aga ka juhul, kui viidatakse uurimusele/teosele tervikuna. - Kui allikal puudub autori nimi, asendatakse see kirjutise pealkirjaga. Viitesulgudes olev (pealkiri v selle esimesed sõnad) langeb kokku allikakirje algusega; nt: (Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava 2002) või (Põhikooli... 2002). Viidataval allikal võib olla mitu autorit - Kui autoreid on kaks, nimetatakse alati mõlemat. Teksti sees ühendatakse autorite perenimed sidesõnaga „ja“; viitesulgudes kasutatakse &-märki; nt: (Pihl & Seeder 2003: 17). - Kui autoreid on 3–6, loetletakse esimesel korral üles kõikide autorite perenimed. Edaspidi esitatakse esimese autori perenimi ja lisatakse sellele lühend „jt“ (või ladinakeelne et al.).
Entsüklopeediale või sõnaraamatule viitamisel märgitakse teose nimi (või lühend) ja ilmumisaasta ning lühend s.v. (sub voce e sub verbo) ja märksõna jutumärkides. Leheküljenumbreid ei panda. Eestis ilmunud teatmeteoseid üljuhul allikate loetelus ei tooda. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esmakordset väljakirjutamist kasutada järgmisel korral lühendit Ibid (ladina keeles ibid sealsamas).Kui viidataval allikal on autoreid rohkem kui üks, siis on soovitav kasutada lühendit et al (ladina keeles et al ja teised). Eesti õigusaktidele viitamine. Kui viidatakse akti redaktsioonile, mille andmed on toodud allikate loetelus, siis kasutatakse pealkirja või pealkirja lühendit (esimesel viitamisel ka pealkirja). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. Tsitaat peab vastama originaalile
publikatsiooni (kaudne viitamine) järgmiselt: Kask (2001; Kuusk 2002 järgi) leidis, et ...; või ... (Newton, 1987; ref. Rattiste, 1996). Kaudsest viitamisest püütakse maksimaalselt hoiduda, kui seda on ikkagi tehtud, siis tuuakse kirjanduse loendis ära kaudselt viidatud allikate täiskirjed koos märkusega, millist otsest allikat on kasutatud (kaudsed allikad on Kask, 2001 ja Newton, 1987 ning otsesed Kuusk, 2002 ja Rattiste, 1996). Kui viidataval allikal puuduvad üheselt mõistetavad autorid, viidatakse sellele pealkirja maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2. Numbriline viitamine Tekstisiseste kandiliste sulgude vahele kirjutatakse kirjandusallika(te) järjekorranumber(id): ... on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu
Tekstisisese viitamise puhul on kõige lihtsam viidata allika autori perekonnanime ja allika ilmumisaasta kaudu, väga täpsete andmetega teksti ning tsitaadi korral lisada ka lehekülje või lehekülgede number. Viide paigutatakse teksti sisse ümarsulgudesse (Kask, 2010, lk 33). Juhul, kui refereeritava autori nimi on osa tekstist, lisatakse ilmumisaasta nime järele sulgudesse Kask (2010, lk 33) märgib, et … . Kui viidataval allikal on rohkem kui kolm autorit, pannakse sulgudesse esimese autori nimi, millele järgneb lühend jt (Soorm jt, 1997, lk 75). Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud allikale, tuleb aastaarvud tähistada (näiteks Kask, 2001a; Kask, 2004b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud kirjanduse loetelus. Internetimaterjalidele viitamisel tuleb järgida raamatutele viitamise põhimõtet: esitada autor ja avaldamisaasta
Viitamine toimub teksti sees ja viide pannakse refereeritud lause lõppu. Viites kajastub autori perekonnanimi, teose ilmumisaasta ja leheküljenumber (kui pole leheküljenumbrit, siis ilma). Pööra tähelepanu koma ja kooloni asukohale! Näiteks: Edu saavutamisele suunatud eesmärkidega õppija soovib näidata oma häid võimeid ja oskusi ning tõestada enda võimekust võrreldes teistega (Covington, 2000: 23). Kui viidataval kirjatükil on rohkem kui kaks autorit, tuuakse esimese kuue autori perekonnanimed välja ainult esimeses viites. Edaspidi kasutatakse esimese autori nime ja tähistust jt. Näiteks: Demograafilised muutused ei sõltu ühiskonna muutustest (Jänes jt, 2005: 45). Kui viidatakse mitmele sama autori samal aastal ilmunud tööle, tuleb aastaarvud tähistada (näiteks: Covington, 2000a; Covington, 2000b). Sama tähistust tuleb kasutada ka kasutatud kirjanduse loetelus.
annaabi.ee 
