mitmemõõtmelised massiivid, kirjed jne. Loogiline tase – kirjeldab struktuuri loogilist ülesehitust. Esitamiseks sobivad kastid & nooled. Operatsiooni selgitamiseks pseudokood. Realisatsiooni tase – näitab, kuidas vastav struktuur tegelikult arvutis realiseeritakse ja kuidas toimuvad operatsioonid. Realiseerida saab tavaliselt mitmel erineval moel ning otstarbeka variandi valimine sõltub keelest ja olukorrast. 4. Ühe ja kahe viidaga lineaarnimistud. Peamised tegevused: elemendi lisamine, elemendi kustutamine, nimistu läbimine. Ühe viidaga loend koosneb peast & selle külge aheldatud & omavahel soetud elementidest. Viimase elemendi viidaväljas tühi viit NIL. Tühja loendi puhul on pea väärtus NIL. Loendi läbimine – alusta algusest, lõpeta lõpus. Kahe viidaga loend koosneb peast, selle külge aheldatud & omavahel seotud elementidest & sabast, elemendid on seotud kahe viidaga
tema peal vajalikud operatsioonid. • Sama loogilist struktuuri saab tihti realiseerida mitmel erineval viisil ning sõltub keelest ja olukorrast, milline variant on otstarbekam. • Tavaliselt staatiline või dünaamiline; lähtub mäluaadresside kasutamisest • Aadressid arvutakse välja või salvestatakse koos andmetega Algoritmid ja andmestruktuurid 2015 8 4. Ühe viidaga ahelad. Peamised tegevused ahelaga: elemendi lisamine, elemendi kustutamine, ahela läbimine - tekstiline ja pildiline kirjeldus. 4.1 Ühe viidaga ahelad Ahel on madala taseme struktuur, mis koosneb viitade abil ühendatud elementidest (nn sõlmedest) Ahela abil saab ehitada lineaarse loendit dünaamiliselt. Ühe viidaga ahel koosneb peast (head), mis viitab ahela esimesele elemendile ja selle külge aheldatud ning omavahel seotud ahela ülejäänud elementidest.
Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. 4) Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. 5) Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada. 6) Looduslikest veevõtukohtadest talvel vee saamiseks tuleb raiuda jäässe vähemalt 0,6 × 0,6 m suurused augud, mis tuleb hoida kasutamiskõlblikena ning tähistada viidaga. 6. NÕUDED TEGUTSEMISEKS TULEKAHJU KORRAL 6.1. Nõuded tegutsemiseks tulekahju korral Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud: 1) teatama viivitamatult päästeteenistusele: a) tulekahju täpne aadress (asula, tänav, maja nr, hoone korrus); b) mis põleb (elektriseadmed, kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi, pööning jne); c) kes tulekahjust teatab (perekonnanimi, ametikoht) ja öelda
Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada. Looduslikest veevõtukohtadest talvel vee saamiseks tuleb raiuda jäässe vähemalt 0,6 × 0,6 m suurused augud, mis tuleb hoida kasutamiskõlblikena ning tähistada viidaga. 6. NÕUDED TEGUTSEMISEKS TULEKAHJU KORRAL 6.1. Nõuded tegutsemiseks tulekahju korral Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud: l) teatama viivitamatult päästeteenistusele: a) tulekahju täpne aadress (asula, tänav, maja nr, hoone korrus); b) mis põleb (elektriseadmed, kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi, pööning jne); c) kes tulekahjust teatab (perekonnanimi, ametikoht) ja öelda telefoninumber, mille kaudu
17. Mida hoitakse pinus (stack) ja kuhjas (heap)? (Oluline teada ainult aines käsitletu piires). Stack (pinu) on mälupiirkond, kus: Kohene mälueraldus muutujatele nende deklareerimisel Siin hoitakse primitiivset tüüpi väärtusi Üks stack iga lõime (threadi) ehk käivitatava ühiku kohta Heap (kuhi) on mälupiirkond, kus: Mälueraldus vajaduse tekkimisel Siin hoitakse objektitüüpe Üks heap terve JVM kohta 18. Mil määral saab null-viidaga objekti kasutada? null – praktilise käsitluse jaoks lihtsalt puuduv väärtus Sõnega „null” on seotud spetsiaalne nulltüüp Null-tüübi väärtus on alati null-viide Nulltüübil puudub nimi, ei saa deklareerida Objekti ei saa teisendada null-tüübiks. Null-tüüpi väärtuse (null-viida) võib omistada ükskõik millisele objektitüübile Null-viitega muutujal ei saa välja kutsuda defineeritud tüübi meetodeid ega kasutada välju Objekt võib puududa:
Mõõtekanalite arvu järgi rühmitatakse nad ühe, kahe, kolme jne. kanaliga mõõtesüsteemideks. Võrdlemisi palju mõõtekanaleid on soojuselektrijaama mõõtesüsteemil, mis saab mõõteinfo terve rea mõõdetavate suuruste kohta erinevatest energiaplokkidest. 54. Näidik Näidik on mõõtevahendi osa, mis esitab näitu. Näidiku mõiste võib hõlmata ka mõõdu väärtusteesitamis- ja seadmevahendeid. Skaalanäidik annab skaalanäidu ja numbernäidik numbernäidu. Skaala ja viidaga varustatud numbrernäidiku abil esitatud näitu nim. poolnumbernäiduks. 55. Indikaator Indikaator on vahend, seade või aine, mis näitab mingi nähtuse olemasolu nähtusega seotud suurusele mõõdist andmata.Indikaatori näidetena võib nim. halogeenlekkeotsijat, lakmuspaberit jms. Indikatsioon indikaatoris on harilikult võimalik vaid juhul, kui suuruse väärtus on saavutatud teatud läviväärtuse, mida mõnikord nim. ka detekteerimispiiriks. 56. Skalaartegur
Ka kõige kogenenumad programmeerijad teevad eksimusi (see on ju inimlik) ja suur osa nendest eksimustest langeb dünaamiliste muutujate kasutamise alale. Püüaks siinkohal üles loetleda tüüpilised komistuskivid, et Te teaksite nende eest hoiduda. 1. Hõivatud mälu ei vabastata. Seda juhtub mitmesugusel viisil: o vabastatakse vähem kui hõivati; Programmeerimise algkursus 61 - 89 o peale mälu hõivamist ja viidaga seostamist kasutatakse viita teisel otstarbel enne, kui mälu vabastatakse (üldiselt läheb see mittevabastamise kategooria alla); o mälu vabastamine jääb üldse ära. Sellise vea tunnuseks on vaba mälu pidev vähenemine, kuni see lõpuks otsa saab. Paljudel juhtudel lõpeb see vastava veateatega. Muide, on täheldatud, et mõningaid laiatarbeprogramme ei saa mitu korda järjest välja kutsuda, sest iga kasutamisega läheb
Saate kogemuse võrra rikkamaks. Tüüpilised komistuskivid Ka kõige kogenenumad programmeerijad teevad eksimusi (see on ju inimlik) ja suur osa nendest eksimustest langeb dünaamiliste muutujate kasutamise alale. Püüaks siinkohal üles loetleda tüüpilised komistuskivid, et Te teaksite nende eest hoiduda. 1. Hõivatud mälu ei vabastata. Seda juhtub mitmesugusel viisil: • vabastatakse vähem kui hõivati; • peale mälu hõivamist ja viidaga seostamist kasutatakse viita teisel otstarbel enne, kui mälu vabastatakse (üldiselt läheb see mittevabastamise kategooria alla); • mälu vabastamine jääb üldse ära. Sellise vea tunnuseks on vaba mälu pidev vähenemine, kuni see lõpuks otsa saab. Paljudel juhtudel lõpeb see vastava veateatega. Muide, on täheldatud, et mõningaid laiatarbeprogramme ei saa mitu korda järjest
2.2.7. Pinumälu Pinumälu ehk lihtsalt pinu (stack) on registrite kogum, kuhu saab lühiajaliselt salvestada infot. Pinumälu on realiseeritud kas nihkeregistrina või kasutatakse selleks osa arvuti muutmälust. Tuntakse kahte liiki pinumälusid: LIFO- (last in first out) ja FIFO- (first in first out) tüüpi mälu. LIFO-tüüpi pinu võib võrrelda padrunisalvega, kust viimasena laaditud padruni saab kätte esimesena. Pinumälu kasutatakse koos pinumälu viidaga (stack pointer), mis fikseerib pinu asukoha (aadressi) üldkasutatavas muutmälus. Arvutis kasutatakse pinumälu kõige enam selleks, et sinna ajutiselt kirjutada protsessori registrite sisu juhul, kui protsessor töötleb vaheldumisi mitut algoritmi ning registrite sisu ei tohi töö katkestamisel kaduma minna. Pinumällu salvestatakse ka protsessori olekusõna PSW (processor status word). Protsessori olekusõnaks on akumulaatori ja tunnuste registri sisu ehk lihtsalt aku ja lipud
Maaomanik ei tohi tõkestada inimeste pääsu avalikuks kasutamiseks määratud vee- kogude äärde: igaüks võib liikuda kallasrajal, randuda ning supelda ööpäev ringi. Silduda võib aga ainult sillaomaniku loal (asjaõigusseadus). Päikese loojumisest kuni päikesetõusuni võib eramaal viibida ainult maaomaniku loal. See keeld ei kehti aga kallasrajal, avalikul veekogul ja teel (asjaõigusseadus). Lõket võib süüdata ainult maaomaniku loal, välja arvatud ettevalmistatud ja viidaga tähistatud lõkkekohas (metsaseadus). Maaomanik peab võimaldama minna mööda kohalike tavade kohaselt väljakujunenud jalgradu supluskohta ning loodus- ja muinsuskaitse objektide juurde (asjaõigus- seadus). Kellegi õuemaale, aeda, istandikku jm võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et küsida luba eramaal viibimiseks, joogiveevõtuks jne (asjaõigus- seadus). Loodust ei tohi risustada (metsaseadus).
annaabi.ee 
