Taxus buccata tüve osa. Pinus thomasianus Goep käbi. Ülem-triiase primitiivne imetaja morgun Kopskala Dipterus Vihtuimse kala Osteolepis Akantoodi Climatius Hilis-triiase palmiklehik
6 Looduslikud vaatamisväärsused Suur ja Väike Taevaskoda Taevaskoja ehk pae all mõistetakse liivakivipaljandeid. Tuntumad neist on Ahja jõe ürgorus paiknevad Suur ja Väike Taevaskoda. Taevaskoja paljandites avanevad Kesk-Devoni Burtnieki lademe alumise osa punaka, kollaka ja hallika värvusega põimkihilised kvartsliivakivid. Ahja paljandid on väga fossiilivaesed, Suurest Taevaskojast on leitud vaid üksik vihtuimse kala soomus6. Taevaskodadel on ka ajalooline tähendus nimelt peetakse neid ohverdamiskohtadeks, kus juba ammusest ajast on ohverdatud viljasaagi, karja sigivuse ja inimese tervise ning õnne heaks. Paed asuvad Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal ning on seetõttu kaitsealused objektid. Ometigi on kaljuseintesse kraabitud nimesid, mis suurendavad kaljude varisemist ja reostavad visuaalset efekti. Suur Taevaskoda on Ahja jõe ürgoru kõige suurem Devoni
moodustunud luudest, mis sarnanevad kahepaiksete luudele; vihtuim on moodustunud luudest, mis meenutavad kahepaiksete jäsemete omi ning vihtuimsetekalade hambad on väga sarnased varaste kahepaiksete hammastele. Need tunnused üksi viitavad juba sellele, et kahepaiksed põlvnevad vihtuimsetest kaladest, kuid lisatunnused muudavad selle kindlaks. Ichthyostegal oli neli jäset nagu kahepaiksetelgi, kuid tema kolju kuju oli hämmastavalt sarnane vihtuimse kala omaga. Nendel loomadel oli ka kalasaba sarnane saba- üks esivanemate tunnusjoon, millest maismaal ilmselt eriti kasu ei olnud. Kopsud, mida juba varased kalad hingamiseks kasutasid, olid välja arenenud juba enne kahepaiksete välja arenemist. Esimeste maismaa taimede tekke ja kahepaiksete välja arenemise vahele jäi 80 miljonit aastat. Tihti on vaieldud kalade maale elama asumise põhjuste üle. Üheks põhjuseks on toodud kliima kuivenemine, mis põhjustas veekogude kahanemise
Lõugsuuste (Gnathostomata) rühma moodustavad "päris" kalad ja neist põlvnenud neljajalgsed. Ühine on üla- ja alalõua teke (vastavalt maxilla ja mandibula), kõhrese või luust toesega, mis algul koosnes paarilistest osadest. Võimaldab haarata ja neelata suuremat saaki. Algselt röövloomad. 84. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi selle jaoks kalade seas Maismaaselgroogsete teke: Nende esivanemal, vanaaegkonna keskel, võisid vist olla vihtuimse moodi neli varrelist jäset, kopskala moodi ujupõiest arenenud, õhu hingamiseks kohane kops, ja ühe kaasaegse kiiruimse kala moodi (konvergentselt tekkinud!) komme mõõna ajal veest vabaneval rannal ukerdada. 85. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis seda eriti pole, kuid mõtelge ise!) Näited: saarmas, kobras, mink, hallhüljes, valgehüljes; linnud: kormoran, tuttpütt,
Dinosaurused surid välja . 11. Kirjelda makroevolutsioonilisi uuendusi seoses amniootide tekkega Devoni lõpus - Karboni alguses. Üleminek maismaaeluviisile tõi esialgu kaasa kopsu arengu koos rinnakorvi arenguga, liigeste tekke, jäsemeluude spetsialieerumise, kaela tekke lõpuse kaarte kadumisega. Tiktaalikust (maismaaselgroogsete eellane) alates eristuvad jäsemetel hästi radius ja ulna. Tiktaalik: kopse toetavad roided, lõpuseid kaitsvad luukesed kaovad, tekib kael. See osa vihtuimse ürgsest jäsemest (metapterüügium), millest on arenenud tetrapoodide jäsemed on tänapäeva luukalade uimedest täielikult kadunud. 12. Millised on olulisemad imetajate tunnused, muuhulgas ka seoses luustikuga? Kaks luukest, mis olid roomajatel lõualuude koostises, kolis keskkõrva. Hammaste diferentseerumine, lõuaaparaat tugevneb ja sulgeb tekib 1 alalõualuu ja sarnaluu. Püstine kõnnak (keha ei lohistatud enam vastu maad nagu terapsiididel oli madal
annaabi.ee 
