palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael, Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olid Tori-Jõesuus (Päästalas), ehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis. Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal ja Sindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud on lagunenud kärestikeks. 4 Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Kokku on teada 30 kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi(merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma-
Reopalu jõgi (pikkus 26 km, suubub paremalt kaldalt 114,0 km suudmest), Prandi jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 99,5 km suudmest), Lintsi jõgi (pikkus 67 km, suubub paremalt kaldalt 84,0 km suudmest), Aruküla jõgi (pikkus 30 km, suubub vasakult kaldalt 77,7 km suudmest), Mädara jõgi (pikkus 38 km, suubub paremalt kaldalt 68,9 km suudmest), Käru jõgi (pikkus 62 km, suubub paremalt kaldalt 61,1 km suudmest), Ribasoo oja (pikkus 13 km, suubub paremalt kaldalt 53,3 km suudmest), Vihtra oja (pikkus 10 km, suubub paremalt kaldalt 52,6 km suudmest), Vändra jõgi (pikkus 49 km, suubub paremalt kaldalt 46,4 km suudmest), Navesti jõgi (pikkus 100 km, suubub vasakult kaldalt 38 km suudmest), Piistaoja (pikkus 11 km, suubub paremalt kaldalt 35,0 km suudmest), Kurina jõgi (pikkus 23 km, suubub vasakult kaldalt 19,1 km suudmest), Suuroja (pikkus 16 km, suubub paremalt kaldalt 15,7 km suudmest), Reiu jõgi (pikkus 73 km, suubub vasakult kaldalt 9,1 km suudmest) ja
Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha. Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ei saanud kaugemale visata, et ta viskamiseks liivatera oli valinud. Oleks ta kiviga visanud, oleks ta ammugi võitnud. Kalevipoja istumisekohad Kuusalus leitakse mõnda kohta, kus Kalevipoeg istunud. Üks niisugune on Kodasuu väljal mere ligidal. Selle kivi otsas istunud korra Kalevipoeg ja vaadanud sealt kaua aega merd.
e-post: [email protected] kodulehekülg: www.estel.ee telefon: (+372) 6729700 faks: (+372) 6729701 Firma juht: Aleksander Safonov Põhitegevus: Elektronlampide, elektronkiiretorude ja muude elektronkomponentide tootmine, elektrotehniliste ja muunduri süsteemide ja seadmete valmistamine, katsetused, müük ja hooldus. Kõrvaltegevus: Muude elektrooniliste osade ja seadmete hulgimüük, trafode ja muundurite tootmine sh. Elektriajamid ja mootorid. MS BALTI TRAFO Vihtra tee 3A, 87701 Vändra alev, Pärnumaa e-post: [email protected] kodulehekülg: www.msbaltitrafo.ee telefon: (+372) 4471660 faks: (+372) 4471667 Firma juht: Michael Schmelzer Põhitegevus: trafode ja muundurite tootmine, transformaatorite jt. mähistoodete valmistamine, remont. Kõrvaltegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode paigaldus, hooldus ja remont ning ümbermähkimine ER BALTIC ELECTROTECHNICS AND AUTOMATION Elektrijaama tee 59, 21004 Narva e-post: [email protected]
Mariann Kokla 233401000862008 03.08.2011 14.08.2010 144 175 19,0 ATILAID 859 E* Peatõuraamat AKU 684E * ajutine tunnustus 1990tumehiirjas IVI SÄRG 2012-2014 Käära talu, Vihtra sünd.23.04.08 Vändra vald Gen.eksp. AARA 3635E Pärnumaa nr. 1828 1996helekollane tel.5086784 must Ragnar Privits 08.05.2012 UELN
annaabi.ee 
