Kuiva kliimaga piirkondade jõevesi on suhteliselt soolane ja sellega niisutamine ei ole efektiivne, kuna niisutus vesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Nõos asuvatel niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine on sageli raskendatud, sest niisutuskraavi ja jõevee pind on samal tasemel. Parim lahendus oleks niisutamine põhjaveega kuivas kliimas vihmutamise teel, kuid ka siis püsib mõningane sooldumisoht,sest mullalahuse ja mulla vaheline keemiline tasakaal muutub. Taimed vajavad kaltsiumi ja magneesiumi, aga väga vähe naatriumi. Naatrium aga lahustub kergesti mullalahusesse ja vees olev vesinik tõrjub mullast Mg ja Ca välja. Muld, mis sisaldab rohkelt Na, tuleks uueks niisutusperioodiks läbi pesta, millega kaasneb Na ja teiste vajalike elementide kadu. Läbipesemine võib olla ka võimatu, kui Na sisaldus
KeskAasias(Iraagi ja Iraani lähistel), PõhjaAustraalias kuskil, LäänePõhjaAmeerikas. 24. Kuidas mullad soolduvad? See on tingitud põldude niisutamisest. Kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi toob endaga kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. 25. Kuidas kaitsta muldi sooldumise eest? Niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. 26. Milline on happevihmade m õju mullale? Mulla pH tase langeb. Taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Seetõttu kaotatakse aluselised katioonid ja toimub leostumine. 27. Mille tõttu hävivad mullad Eestis? Kindlasti on suuresti süüdi inimene, tehakse teid, rajatakse maju, tallatakse, küntakse üle, väetatakse palju jms. TVst 1. Selgita mulla tähtsust. Osa toidust
mullale vajalikud organismid ja mineraalainete saamiseks vajalikud taimed.ei tohiks muuta suuri põllumaid tühjadeks,kui nad enam vilja ei suuda kanda,tuleks teha maa tervendamist.MULDADE SOOLDUMINE-sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest,kuna liigsoolane muld muutub viljatuks,siis võib seda ka käsitada ka mulla kõrbestumise alaliigine*parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärtusliku põhjaveega,eriti kui seda teha vihmutamise teel. MULDADE HAPESTUMINE-mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH.*mulla hapestumine täh mulla reaktsiooni niisugust muutust,mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6*toimub,kunataimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed(sademeterikas kliimas) RASKMETALLID MULLAS-*mullas seotakse
Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud, sest niisutuskraavi ja jõevee pind on samal tasemel. Parem lahendus oleks niisutamine kuivas kliimas üliväärusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. Kuid ka siis püsib mõningane sooldumisoht, kuna mullavee kontsentratsioon laguneb ja mullalahuse ning mulla vaheline keemine tasakaal muutub. Läbipesemine võib osutuda ka võimatuks,, kui naatriumi kontsentratsioon on mullas juba liiga kõrge. Sellisel juhul muutub muld niiskudes naatriumi toimel struktuurituks, s.t vett mitte läbilaskvaks, sest mullasõmerad lagunevad soolalahuses tihedaks massiks. Muldade hapestumine
tarbimisega- anda neid õiges kasvufaasis ja parajal hulgal. Mineraalväetiste kaod, mis muidu manustamise ja tarbimise vahepeal tekivad, sel juhul vähenevad. Kõigepealt vihmustatakse puhta veega maapind ja taimed märjaks, siis lastakse süsteemi väetiselahus ja lõpuks vihmutatakse puhta veega, millega taimed ja maapind pestakse väetisest puhtaks. Toitained viiakse taimejuurteni hästiomastataval kujul. Sügavus, milleni väetis mulda tungib, on reguleeritav manustamise aja valikuga vihmutamise kestel. Vihmutussüsteemiga on võimalik liita väetiste manustamise seadmed, seda võib teha pumpla või vihmutusseadme juures. Väetiselahust võib juhtida pumpla imitorusse, või kasutada selleks eraldi pumpa. Pumpla juures manustamisel on raske välja arvutada seda aega, millal väetiselahus jõuab põllule. Hoopis täpsem on manustamine, kui seda tehakse vihmutusseadme juures. Väetisemanusti ühendatakse siis survetorustikuga, milles survete erinevus saavutatakse diafragma abil. 11
f. Võõrliikide sissetoomine põllumajanduslikul eesmärgil? Looduslike liikide väljatõrjumine g. GMO-kultuuride kasvatamine? Hübriidide teke, tolmeldajate vähenemine 23. Kuidas takistada muldade erosiooni, kõrbestumist, sooldumist? erosioon- oskuslik maaharimine- terass ja riba põllundus, õiged külvikorrad kõrbestumine- sooldumine- niisutada tuleks üliväärtusliku põhjaveega, eriti kui seda teha vihmutamise teel. VESI JA VEEPROBLEEMID Kala on väärtuslik toiduaine, sest: ● 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ● kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A- ja D vitamiini 1. Nimeta maailma suurimaid kalapüügiriike? Hiina, Peruu, Tsiili, Jaapan, India, USA jne. 2. Nimeta maailma suurimaid kalakasvatusriike? Hiina, India, Peruu (Aasia riigid), (Hiina, Iisreal) 3
suurendada õhuniiskust ja alandada õhutemperatuuri 5...100 võrra. Uduniisutus on eriti levinud teeistandustes, kus kuumadel päevadel pritsitakse teepõõsaid. Selle mõjul suureneb teelehtede saak ja paraneb kvaliteet. Vihmutus on niisutusviis, mille korral surve all olev vesi paisatakse vihmutitega surve all õhku. Seal vesi pihustub ja sajab vihmana maapinnale, niisutades nii mulda, taimi kui ka õhku. Vihmapiisad on udupiiskadest palju suuremad (läbimõõt 0,5...3mm). Vihmutamise peaeesmärk on mulla veevarude suurendamine. Vihmutus on üks paremaid niisutusviise, sest seda saab hästi mehhaniseerida ja automatiseerida. Vihmutada võib igasuguseid muldi, kastetav ala ei pea olema tasane ja koos kastmisveega saab mulda viia ka väetisi. Vihmutusega võib teha ka öökülmatõrjet ja taimekaitset. Vihmutuse osatähtsus suureneb kogu maailmas, eriti ebastabiilse ja parasniiske kliimaga aladel, kus niisutus on vajalik periooditi
annaabi.ee 
