Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vihavaenuga" - 5 õppematerjali

Kõrbooja peremees- Katku villu traagika põhjusi
1
odt

Kõrbooja peremees- Katku villu traagika põhjusi

tagas talle ka purjus peaga Künka Otto tapmine. See omakorda tekitas teistes küla elanikes hirmu, mis omakorda viis selleni, et kõik tõrjusid Villut ja ta sotsiaalelu hävines. Suurt segadust külvas veel Anna naasmine oma kodutallu. Kohtudes meenus neile mõlemale nende lapsepõlvearmastus, mis süttis uuesti leegitsema. Nende kahe inimese kooselu vastu seisid aga mitmed asjaolud, alustades tolleaegsest kapitalistlikust ühiskonnast ja lõpetades nende kahe talu vahelise vana vihavaenuga. Ühiskonnas oli sel ajal nägemus, et kellegil ei sobi liiga tõsiselt suhelda oma klassist madalamatega ja kuna Katku talu oli palju väiksem ja väärtusetum, kui Kõrboja, oli Anna ka klassi poolest Villust ülem. Samuti oli Annal linnas omandatud haridus, kuid Villu oli vaid maakas. Vihavaenu tõttu ei soositud Villu Kõrbojale peremeheks minekut, kartes, et kui ta saab ka Katku talu, siis ta ühendab mõlemad üheks uhkeks Kõrbojaks.

Kirjandus → Kirjandus
221 allalaadimist
Kultuurilood I
3
doc

Kultuurilood I

Agamemnoni otsuseid tuleb Achilleusel arvestada. Agamemnon ei ole kodust väja tulnuna patust täiesti puhas. Et kindlasti sõda võita, ohverdas oma tütre. Lisaks loomalihale ohverdati vahel ka inimesi. Peale sõja lõppu saab ta ka karistada, ta küll võitis, kuid sõjast koju tulles on tema ee lahti rullitud punane vaip (halb enne). Abikaasa seadnud valmis talle vanni, et lõõgastuda, läheb mees vanni ja naine läheb lõikab mehel kõri lahti. Amamemnon ja Achilleus on riius, vihavaenuga üks ühest lahti läinud. Nad ei võistle ühel pool. Amamemnon võttis Achilleuselt ära tema lemmik tütarlapse. Sõjasaaki ümber jagades otsustas Agamemnon selle anda kellelegi teisele. Siis otsustas Achilleus sõja mitte kaasa lüüa. Aga mitte koju minna, vaid vaadata pealt. Eepos on lugu sõjast, kuid teine paralleelne vorm on rahu. Rahu tuleb kaudselt välja Iliase 6. laulus. Hektor, Parise vend astub sõjatandrilt välja, tuleb tagasi trooja linna müüride vahelt

Kultuur-Kunst → Kultuur
13 allalaadimist
Trooja sõda
4
doc

Trooja sõda

Preester pöördus Apolloni poole palvega ja Apollon kostitas ahhailasi haigustega nii et pidevalt pidi laipu põletama. Peeti nõu kuidas Apollonit lepitada. Otsustati et Agamemnon peab oma kauni Chryseisi isale tagasi andma. Agamemnon nõustus ainult ühel tingimusel. Tingimuseks oli see, et Achilleus annab oma imekauni autasu neiu Briseis`i asemele. Nii toimuski. Kuid Achilleus solvus sellest hingepõhjani. "Nii Zeusi tahtel see sündis, sest ajast peale, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus" Nii on kirjas Homerose "Iliase" esimeses laulus. Öösel ilmus Achilleuse juurde tema ema merenümf Thetis. Ta soovitas Achilleusel loobuda võitlusest troojalaste vastu. Ja tõttas ise Olümposele, et Zeusilt paluda troojalastele abi. Seega saaks kreeklased oma karistuse selle eest, et võtsid ära tema pojalt imeilusa Briseisi ja andsid selle Agamemnonile.Zeusile ei meeldinud Thethise palve

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Trooja Sõda
17
doc

Trooja Sõda

Eepose esimene laul algab sõnadega: Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste soole, hulgana kangelashingi siit heitis Hadese valda5, kuid kehad jättis neil maha kiskjaile koertele saagiks ning röövlindude roaks; nii Zeusi tahtel see sündis sest ajast peale jo, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus! Achilleus sidumas Patroclose haavatud käsivart. Vanakreeka vaasimaal. Antiigimuuseum, Berliin. Mille pärast siis tülitsesid kreeklaste kaks kõige kuulsamat sangarit? Eks ikka daamide pärast. Kord vallutas Agamemnon Troojast lõuna pool paikneva linna ja võttis endale sõjasaagiks sealse Apolloni templi preestri imekauni tütre

Ajalugu → Ajalugu
84 allalaadimist
Antiikkirjandus
76
doc

Antiikkirjandus

10.Kuidas suhtub Homeros sõjasse? Mida peab Homeros elu suurimaks vääruseks? „ILIAS“ Vana-Kreeka laulik Homeros lõi Trooja sõjast jutustavad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. „Ilias“ on oma nime saanud nimest Ilion, mis oli Trooja linna teine nimi. Eepos jutustab sõja kümnendast ja viimasest aastast, mõlemal poolel võidelnud kangelastest ning rohketest lahingutest. ESIMENE LAUL sest ajast peale jo, kui vihavaenuga üksühest lahku Laula nüüd, oh jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus! neetust, mis tuhat hukatust tõi ahhailaste (kreeklaste) soole, Kes jumalaist igiõndsaist riiu siis tekitas selle?

Ajalugu → Antiikkirjandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun