pealinnast lahkuda. 1642. a. algas Inglismaal kodusõda. Cromwelli valitsemisaeg Inglismaal. Inglismaa parlamendi vägede etteotsa tõusid maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Cromwell tõusis võimule pärast kuninga hukkamist. Võimust kõrvale jäänud parlament saadeti hoopis laiali. Cromwell valitses riiki märksa võimukamalt kui senised Stuartitest kuningad. Rahva hulgas ei olnud Cromwellil aga toetust. Teda pigem kareti ja vihastati, kui austati. Karmid seadused muutsid igapäevaelu ebameeldivamaks. Kui 1658. a. Cromwell suri, tantsis rahvas Londoni tänavatel. Iseloomusta Charles II ja James II valitsemist Inglismaal. Nii Charles II kui ka tema järglane Inglise troonil James II püüdsid taastada absolutislikku korda ning katoliku usk. James II soov anda usuvabadus nii katoliiklastele kui ka puritaanidele tekitas kogu maal ärevust. Isegi puritaanid polnud kuninga otsusega rahul.
Nende meelest oli just keskmine kodanik oma passiivsusega sõja puhkemises süüdlane. Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. Nii võib öelda, et dada ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Dadaistide põhiline eesmärk oli okeerimine. Üks võimalus oli kokkukutsutud publikule mõttetuid seosetuid luuletusi ette kanda või neid solvangutega üle kallata. Nii vihastati väikeses varietees Cabaret Voltaire pahaaimamatut publikut neile kakofoonilist muusikat esitades ja solvanguid näkku karjudes. Sündmust kajastati dada-ajakirjades, mille kujundus ja illustratsioonid olid segadusse ajavad. Dada-liikumises oligi suur osa kirjasõnal, sest sellest sai osa suurem hulk inimesi erinevates riikides. Marcel Duchamp "Purskkaev" Marcel Duchamp (1887-1968) Duchamp sündis Ülem-Normandias
tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et inspektor Gustav Vilbaste. Ta koostas esimese ,,Loodusetööde alalhoidmiseks", milles kutsus ilmumist ajakiri ,,Eesti Loodus". Asutati esimene voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, kaitsealuste objektide loendi, algatas hoidma loodusmälestisi. Detsembris saatis üliõpilaste looduskaitseorganisatsioon Tartu mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad
Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E
annaabi.ee 
