Piiblis, kus Kain peale Aabeli tapmist läheb ja linna ehitab, näidates kuidas rivaliteet, mis ohvris kulmineerub, on aluseks, millele tsivilisatsioon rajatud. Vargamäel on ühiskond niipalju organiseeritud, et rivaliteet päriselt ohjest ei pääsegi. Ometi on reeglite vahelgi küllalt lõtku ja tolerantsi, et oma elu huvitavaks teha. Teistmoodi ei saagi, arvavad pimestatud asjaosalised ise. Hando Runnel tõdeb: ,,Kui sõbrad on surnud või hüljanud minu / siis otsin ma ütles mu vihamees sinu / sa oled veel ainus kes arus ja elus / kes mõelnud mu peale nii palju siin elus." Uue Testamendi armuõpetus jääb enamjaolt kantslisse hõljuma, elu käib aga ikka Vana Seaduse reegli - silm silma ja hammas hamba vastu - järele. Vägivalla piiraja seegi, peaasi et ühe hamba eest suud tühjaks ei löödaks või silma eest surnuks. 13 Tõde ja õigus.
kõlbulik ja hindama olukorda. kohus Pidigi tegema maksekäsu 4. A esitab maksekäsu kiirmenetluse avalduse B vastu, paludes viimaselt välja mõista 50 000 krooni, nõude alusena nimetab ta ,,võlatunnistuse". Makseettepanek toimetatakse kätte B-ga koos elavale emale, kes võtab kirja vastu, kuid ei ava seda. B ise on pikemal turismireisil, kust naastes ,,ootab" teda kodus juba maksekäsk nimetatud summale. B on nördinud, kuna saab aru, et tema ,,vihamees" A on talle nii ,,kätte maksnud" varasemate lahkhelide eest. Mingit rahalist võlga tal A ees tegelikult ei ole. Kas ja kuidas saab B oma õigusi kaitsta? Kas see olukord on põhimõtteliselt võimalik? Mida kohus maksekäsu kiirmenetluses kontrollib? Kas on kindel rahasumma (rahaline nõue); kas võlatunnistuse olemasolu on piisav.. § 481 lg 1' p 2 võlatunnistus on piisav, ka siis kui seeon natud lepinguvälise asja kohta + Kas kõrvalnõuded ületavad põhinõuet? Ei +
Hoop mõõgaseljaga oli ta paljast pead raskesti põrutanud, verekaotus teda nõrgestanud, hirmus õnnetus teda uimastanud. Poolpõsekil vahtis ta üksisilmi tulle, verised juuksed 88 rippusid tal sassis üle otsaesise, suu seisis lahti, lõug rippus lõdvalt rinna peale ja värises vahel kramplikult. Sealsamas toetas Oodo ikka veel selga vastu palkaeda, käed vaheliti rinnal, ja vaatles vihase huulenärimisega, mis kaaslased tegid. Ta teadis, et tema vihamees praegu põlevas majas kõledat otsa leidis, ja ometi ei tundnud ta rõõmu! See ei olnud ausa mehe kättetasumine, see jättis uue, kustumatu täpi tema au külge. «Jaanus, poeg, kus sa nüüd oled?» sosistas vanamees enese ette. Oodo kuulis seda ja ta näost paistis inetu kahjurõõm, mis aga kohe kadus. «Sinu poeg küpseb praegu seal majas,» ütles ta tumedalt. Vanamees juulis küll, aga ei pööranud pead ega vastanud midagi. Ainult vaikselt, vaevalt märgatavalt raputas ta pead.
Sina võtad oma raha ja mina oma asjad. Noh, kas teeme poolteisega ära?" ,,Mul pole ju niipalju raha," ütles Indrek. ,,Ära tühja valeta," vastas Tigapuu. ,,Sõprade ja seltsimeeste vahel vale ei maksa. Iseasi, kui läheme tülli, siis küll. Aga milleks tülli minna. Sina saad ju oma raha ja mina võtan asjad. Pealegi võid sa meeles pidada, et ka tulevikus vastutan mina, kui vanaga midagi juhtub. Päästan igal tingimusel nagu tänagi. Sest sõber on hoopis teine asi kui vihamees. Hoopis teine! Sõprusest ei käi miski üle. Kui oled kord sõber, siis jäädki sõbraks. Sõprus on igavene. Sõbrad võivad tülitseda, aga jäävad ikkagi sõbraks. Nõnda on minu põhimõte, kõik teavad seda. On aga minul kord niisuke põhimõte, siis jääb see sellega. Kakle, kui muidu ei saa, aga ära ole siga ega unusta, et oled sõber. Nii siis -- üks kakskümmend viis! Nüüd pole enam sõnagi lausuda ega midagi karta."
annaabi.ee 
