Lasteaedades ületavad järjekorrad vabasid kohtasid mitmekordselt.Selleks,et vältida iive langust tulevikus, arvan, et valitsus peaks looma lasteaiakohti juurde ja pikendama vanemahüvitise maksmist. Meie riigis ,kui ma mujal Euroopas ,on väga aktuaalseks teemaks enesehävitamine läbi alkoholi ja tubakatoodete. Mida aeg edasi, seda nooremalt alustavad lapsed alkoholi ja tubaka tarbimist. Selle tagajärjel tõuseb alkohoolikute, kasvab enesetappude, vägivallatsemiste ning vigastussurmade arv.Olukord pole paranenud hoolimata sellest,et pidevalt tõuseb aktsiis, alkoholi reklaamid on keelatud peale kella kümmet.Samuti ei saa osta alkoholi enam peale kella kümmet.Eesti on Euroopas alkoholitarbimises teisel kohal.Seda on meie niigi väiksele rahvastikule liiga palju.Oleme ausad,ainukesed kes meid aidata saavad,oleme meie ise. Et eestlaste mõttemaailma muuta, peaks tõsisemalt kaaluma alkoholi reklaamimist. Arvan, et televisioonis tuleks alkoholi reklaamid üldse
ka minna tahaks, siis ei ole last kusagile jätta, sest lasteaedades ületavad järjekorrad vabasid kohtasid mitmekordselt. Arvan, et valitsus peaks mõtlema lasteaiakohtade juurdeloomisele ja vanemahüvitise maksmise pikendamisele. Meie rahvaarvu teiseks kahandajaks võib lugeda enesehävitamist läbi alkoholi. Mida aeg edasi, seda nooremalt alustavad lapsed alkoholi tarbimist. Selle tagajärjel tõuseb alkohoolikute, kasvab enesetappude, vägivallatsemiste ning vigastussurmade arv. Seda ei saa muuta alkoholi ära keelamisega või ostmisõiguse vanuse tõstmisega, muutuma peab inimeste suhtumine. Et eestlaste mõttemaailma muuta, peaks tõsisemalt kaaluma alkoholi reklaamimist. Arvan, et televisioonis tuleks alkoholi reklaamid üldse ära keelata. Siis ei jääks need lastele nii tihti silma, kuna tänapäeval veedab nooruk väga palju aega teleri ees. Lastele ja õpilastele tuleks näidata hoopis filme sellest, mida alkohol nende vaimse ja füüsilise tervisega teeb
minna tahaks, siis ei ole last kusagile jätta, sest lasteaedades ületavad järjekorrad vabasid kohtasid mitmekordselt. Arvan, et valitsus peaks mõtlema lasteaiakohtade juurdeloomisele ja vanemahüvitise maksmise pikendamisele. Teiseks kahandajaks võib lugeda enesehävitamist läbi alkoholi. Mida aeg edasi, seda nooremalt alustavad lapsed alkoholi tarbimist. Selle tagajärjel tõuseb alkohoolikute, kasvab enesetappude, vägivallatsemiste ning vigastussurmade arv. Seda ei saa muuta alkoholi ära keelamisega või ostmisõiguse vanuse tõstmisega, muutuma peab inimeste suhtumine. Et eestlaste mõttemaailma muuta, peaks tõsisemalt kaaluma alkoholi reklaamimist. Arvan, et televisioonis tuleks alkoholi reklaamid üldse ära keelata. Läbi rahvaarvu vähenemise hääbub ka meie kultuur. Kui järjest rohkem tööjõulisi inimesi lahkub Eestist, et asuda riikidesse, kus on paremad palgatingimused, siis varsti jäävad teatud töökohad Eestis täitmata
Taust Tööealise elanikkonna ebaterved eluviisid, halb terviseseisund ja varajane suremus ei võimalda kasutada täielikult tööjõu potentsiaali, mõjutades negatiivselt elukvaliteeti, tööjõu pakkumist ja töötaja produktiivsust. Arvestades Eesti demograafilist olukorda, on varajase suremuse ja tervislikel põhjustel hõivest välja langemise ennetamine olulised probleemid, millest sõltub majanduse arenguvõime. Näiteks oli 2005a. mittesihilike vigastussurmade põhjustajate hulgas esikohal etüülalkoholi mürgistus, suitsiidi sooritanutest olid 82% alkoholi liigtarvitajad. Eriti suur osakaal on alkoholil vigastussurmade põhjustajana just parimas tööeas elanikkonna hulgas, ulatudes 42%-st kukkumisest põhjustatud surmade puhul kuni 75% uppumissurmade korral. Meetme üldeesmärk on töötuse ja mitteaktiivsuse ennetamine, vähendades tervislikel põhjustel tööhõivest kõrvalejäämist.
Tunnustame riiklikult terviseedendajaid; b. suurendame korrapäraste tervisekontrollide mahtu nii lastele kui täiskasvanutele, samuti erinevate tervisejälgimis- ja sõelumisprogrammide läbiviimist; c. Eesti tippkokki kaasates julgustame Eesti inimesi juba lasteaiast ja koolist alates tervislikult toituma, kasutama toidu valmistamisel kodumaiseid ja mahetoidu tooraineid ning tõstma üldist toitumiskultuuri; d. seame eesmärgiks vähendada vigastussurmade hulka vähemalt Euroopa keskmise tasemeni, rakendades pidevat erinevate valdkondade vigastussurmade ennetamise poliitikat. 2. Igaüks peab saama valida talle sobivaima tervishoiuteenuse: a. toetame patsientide vaba liikumist, võtame initsiatiivi regionaalses koostöös vaba liikumise rakendamisel ning arendame Eesti patsientide vaba liikumist toetavate infosüsteeme; 21 b
koolide 8. klasside õpilaste turvalisuse ja riskikäitumise uuringust selgub, et väsimustunnet esineb pidevalt või sageli pooltel õpilastel (51%), nohu pidevalt või sageli 31%, peavalu 18% ja kõhuvalu 13%. (Kruusvall, Tomson 2004: 104 ). Mitte ükski tervisega seotud probleem ei vähenda inimese elukvaliteeti rohkem kui välistest põhjustest tingitud vigastused. Eurostati andmebaasis avaldatud surma põhjused 100 000 elaniku kohta näitavad, et Euroopa Liidus on vigastussurmade osakaal kõige suurem Leedus, järgnevad Läti ja Eesti. 1996.–2000. a vigastuste tõttu tervishoiuasutustesse pöördumise analüüsist nähtub, et 39% lastest oli saanud viga kodus, 11,7% koolis, 17,4% tänaval ja 15,5% spordirajatistel. Koolis saadud vigastustest moodustasid 34,6% randme- ja käevigastused, 18,4% peavigastused, 14% jalavigastused, 12,6% küünarliigese- ja küünarvarrevigastused. Vigastuste arv Läänemaa koolides on viimastel aastatel enam-vähem muutumatu, nii 2008. a