keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmata ruumis viibima. Suvel alahinnatakse tihti halbadest ilmastikutingimustest, märjast ja tuulest tingitud alajahtumise ohtu. Keha jahtumise kiirus sõltub peamiselt vahetust ümbrusest. Kõige kiiremini alajahtub inimene külmas vees; vabas looduses toimub protsess aeglasemalt. Alajahtumine võib esineda ka ainsa vigastusena – eelkõige näiteks loodusesse eksimise või väsimise korral. (Adlas:2014) Hüpotermia põhjused -Raskemaid juhud on tingitud pikast külmale eksponeeritusest, nagu Pikalt ujumine või veepinnal hulpimine Ilma piisavate üleriieteta välistingimustes uinumine Kukkumine väga külma vette. -Mõned ravimid ja alkohol võivad soodustada -Raske sepsis -Ähvardab rohkem vanureid, kui noori. (Elonen:2008) Definitsioon
seotud sportlase endaga. Faktorid asuvad enamjaolt väljaspool. Sisemised faktorid asuvad naha all enamasti. Traumad tekivad eri liiku faktorite liitumisel. Ülekoormussünroomid Palju tuleb juttu ülekoormusest. Ülekoormus on paljude vigastuste üheks põhjustajaks. Nimelt ülekoormuse tagajärjel langeb inimese sportlik võimakus ja lihakusest tekivad vead, mis viivad vigastuseni. Ülekoormus on ka ise üheks spordivigastuseks, kuigi ta ei kõla päris vigastusena. Ülekoormus tekib, nagu nimi ütleb, tavaliselt liigsest pingutusest pikemas perspektiivis. Tehes trenni üle oma võimete, kuhjub väsimus ja hakkab tekitama probleeme. Ülekoormussündroome jaotatakse eri liikidesse. Ülekoormus on mingi anatoomilise ühiku või piirkonna kestev, korduv suur koormus, mis põhjustab haiguse tekke. Ülepingutus on ühekordne suur pingutus põhjustab haigusliku seisundi tavaliselt ruttu pärast tegevuse lõppu. Sümptomid kaovad ise puhates.
Samas kui ollakse valudes, tähendab see seda, et kas on juba mingi vigastus tekkinud või on lihas liigselt üle koormatud. (http://www.sport.ee) 1.3. Ülekoormussündroomid Ülekoormus on paljude vigastuste üheks põhjustajaks. Ülekoormuse tagajärjel langeb inimese sportlik võimekus ja lohakusest tekivad vead, mis viivad vigastusteni. (http://www.static.inimene.ee) Ülekoormus on ka ise üheks spordivigastuseks, kuigi ta ei tundu päris vigastusena. Ülekoormus tekib, nagu nimigi ütleb, tavaliselt liigsest pingutusest pikema aja jooksul. Treenides üle oma võimete, kujuneb väsimus ja hakkavad tekkima probleemid. (http://www.static.inimene.ee) Ülekoormussündroome jaotatakse eri liikidesse: · ülekoormus on mingi piirkonna kestev, korduv suur koormus, mis põhjustab haiguse. · ülepingutus on ühekordne suur pingutus,mis põhjustab haigusliku seisundi ruttu pärast tegevuse lõppu, puhates kaob valu.
ja üle selle. Kombineeritult ajutraumaga on letaalsus 60% ja üle selle. Šoki võimalikud põhjused penetreerivate rindkerevigastuste korral 36% kops, 25% süda, 14% suured veresooned, 10% roietevahelised veresooned. Pane tähele! Iga penetreeriv vigastus medioklavikulaarjoonte vahel (joon, mis poolitab rangluu) kehtib südamevigastusena, kuni pole tõestatud vastupidist. Iga vigastus rindkere ja kõhukoopa vahelisel piirialal (rinnanibude ja naba vahel) kehtib mõlema piirkonna vigastusena, kuni pole tõestatud vastupidist. Erakorralise abi andmine / ravi Rindkerevigastusega patsient tuleks pärast eluliste näitajate hindamist ja vajadusel taaselustamist paigutada talle mugavasse ja kindlasse asendisse. Ta saab hapnikku reservuaariga maski abil, kui ta seda ei talu, ninasondi kaudu. Kahe suureläbimõõdulise intravenoosse juurdepääsu rajamine ja analgosedatsioon pärast täielikku läbivaatust. Hüpoksiast, hüperkapniast ja GCS-ist ning
annaabi.ee 
