vahel, valis ta lavakunstikooli astudes esimese tee."Klassikalise muusiku elus on rohkem üksindust, teater on oma olemuselt kollektiivsem, kuid meistriks saamisel määrab tegelikult ikka harjutatud tundide hulk - kui palju oled pilli harjutanud," arvas Annus Kroonikale antud intervjuus.Nüüdseks on Annus jõudnud hetke, kus ta eelistab näitlemist rohkem lavastamisele. Robert Annuse elu kõige esimene mälestus on pärit Vigalast, kui ta umbes kolmene oli. Nende majahoovis oli olnud metallist suur kollane mänguauto, kuhu sisse sai istuda. Mäletan imeilusat ilma ja ennast selles autos. See seostub hästi suure hooviga, hästi suure köögilauaga, millel on valge lina. Pannkoogid ja mina seal laua kõrval autos.Lavastajaks õppimise soov tärkas tal Kanuti gildi saalis Eike Ülevainugatantsulavastust tehes. Sealt edasi Annuse sõnul ,,kõik lihtsalt juhtus".Lavakunstikooli võeti parasjagu vastu just lavastajaid
Kollane rõngas ühendab sinist ja musta ning roheline musta ja punast rõngast. Kogu kujund on korrapärane trapets, mis sümboliseerib viie maailmajao liitu ning kogu maailma sportlaste kohtumist olümpiamängudel ausas ning sõbralikus võistluses. Olümpiasümboli mõtte esitas Pierre de Coubertin 1913. aastal: kuuest värvusest (kaasa arvatud olümpialipu valge põhi) kuulub vähemalt üks kõigi maade rahvus(riigi)lipu värvuste hulka. Gerd Kanter ! 29-aastane Vana-Vigalast pärit Kanter. Tiitlivõistlustel osales ta juba 23-aastase noormehena ning pääses 2002. aastal Müncheni Euroopa meistrivõistlustel ka lõppvõistlusele.2005. aasta maailmameistrivõistlustel pälvis Kanter oma esimese medali, hõbeda. Sama autasu tuli ka 2006. aasta EM- ilt Göteborgist. Eelmisel aastal võitis Kanter tiitlivõistluste finaalis konkurenti Virgilijus Aleknat ning sai karjääri esimese säravaima tiitli.Pekingi Olümpia Mängudel viskas ta 68.82 ja
Eriti selgesti avaldub kunstnikku tabanud kriis aga kahes teineteisega võrdlemisi sarnases autoportrees. Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest - Talvemaastik. 1930-ndatel aastatel, mil kunstis olid taas tugevnenud realistlikud tendentsid, hakati selle suuna vanemaidki meistreid kõrgemalt hindama kui vahepealsel ajal. Huvi Laikmaa loomingu vastu oli elavnenud, teda hakati uuesti rohkem tähele panema
,,Beduiini neiu" on värvikas, kuid kaugel ilutsemisest. See kiirete ja hoogsate tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab ,,Viljapõld viie tuulikuga". Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". KASUTATUD MATERJALID Aleksander Looring, ,,Ants Laikmaa". 1938 Endel Nirk, ,,Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest". Kunst, Tallinn 1977 http://web.zone.ee/ekunst/laikmaa.html http://www.miksike
H-i näitekirjanduses. Koidula oli väga haritud naine. koorilauludest on seni populaarsed «Isamaa Tema talent, ühiskondlik aktiivsus, töökus mälestus» («Isamaa ilu hoieldes&dots;»), «Kungla aitasid tal oma loomingus saavutada selliseid rahvas» ja «Munamäel». Väga viljakas kirjamees rajajooni, mis olid seni ja pikka aega hiljemgi oli Matthias Johann Eisen Vigalast (1857-1934) - kättesaamatud teistele. Koidula rahvaluule suurkogumise organiseerija, paljude luuleloomingu paremik on eestlasi populaarsete rahvaraamatute publitseerija - lapsepõlvest peale sütitanud ja olnud ,,Esivanemate varandus" , ,,Rahva-raamat" , ülendavaks ning ühendavaks jõuks. ,,Vanapagana jutud" , ,,Rahva-nali" ja ,,Kratiraamat"