2. Äärejoonte pidamine on kohustuslik. 3. Kirjandi teema kirjuta teisele joonele. 4. Kirjandi kirjutamist alusta neljandalt joonelt. 5. Kirjand kirjuta musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga. 6. Kirjandi pikkus on a) 10. klassis - kaks kuni kolm A4 lehekülge, b) 11. ja 12. klassis kolm kuni neli A4 lehekülge. 7. Kirjand kirjuta loetava käekirjaga, käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse vigadena. 8. Parandused tee selgelt, tõmba maha terve sõna, ära kustuta ega paranda üksikuid tähti. 9. Korrektuurpliiatsit ja linti ära kasuta. 10. Arvutil kirjutatud ja esitatud kirjandit reeglina vastu ei võeta. 11. Peale nõutud tähtaega esitatud kirjandeid ei loeta ega tagastata, küll saab aga 0 punkti. 12. Kirjandit hiljem ja uuesti esitada saab aasta pärast. 13. Kui kirjand on esitamata, on kursuse hinne sõltumata teistest hinnetest ,,puudulik".
emakeelseid sõnu ning neid sisalduvaid häälikuid. Agraafiat liigitatakse akustiliseks, kinesteetiliseks ja visuaalseks. Lapsed suudavad kirjutada vaid üksikuid sõnu, mille kirjapilt on neile meelde jäänud. Sageli lapsed ei tunne kõiki tähti või ei tunne neid üldse. Kirjutamistoiming on tugevalt aeglustunud, tähekuju meenutaminegi võtab lapsel kaua aega. (Irv) 1.4.2. Kirjutamispuude avaldumine Kirjutamispuue avaldub püsivate ja korduvate vigadena nagu näiteks tähtede asendamine graafilise või hääldusliku sarnasuse vahel; lause vormistamise vead; valesti kasutatud lõpumärgid; suuretähe puudumine lause alguses; kohatud vahed sõna keskel või sõnavahede puudumine; suulise kõne ja hääldusvead, mis avalduvad kirjas. (Kornev, 1997) Kirjutamisraskuste tunnused: loetamatu käekiri, seda ka vaatamata kirjutamiseks antud lisa ajal; 8 lõpetamata sõnad või tähed;
edastatud. Teine suurim koht kus vigu tekib on kujundus. Neid tekib sellepärast, et kas kiirustatakse või ei ole piisavalt infovahetust meeskondade vahel. Koodi kirjutamise vead on tavaliselt jälitatavad. Vead võivad tekkida kui tarkvara on keerukas, halb dokumentatsioon (eriti kui koodi on uuendatud või muudetud), tähtaeg või lihtsalt mõni loll viga. Tähtis on teada, et paljud vead mis võivad tunduda programmeerimise vigadena on üldjuhul võimalik jälitada nende algus kohani mis tavaliselt on tekkinud spetsifikatsioonis või disainis. KUI PALJU VEAD MAKSAVAD? Kui viga avastatakse tarkvara valmistamise algfaasis võib vea parandus maksa ainult euro või isegi mitte midagi, aga kui sama viga leitakse kodeerimise ja testimise käigus võib ta maksta juba mõnikümmend kuni isegi sada eurot. Kui aga klient leiab selle võib see maksta isegi tuhandeid või miljoneid eruosid. MIDA TÄPSELT TEEB TARKVARA TESTIJA?
) minul oli üks esimesi maasikakorjepäevi õõ korjajad naised tegid endast pilti noh (.) lund meil seal peal ei olnud aga naistel olid noh hullem kui kartulivõtu ajal (.) paksud joped ja $vihmakeebid$ (.) $ja noh see oli mhaasikakorje$ algus J.M: novott siis (.) seda enam tuleb eesti maasikaid hinnata tänavu (.) need head mis on magusad ja õnnestunud põllult kätte saada tuleb igal=ühel koju kaasa osta (.) nüüd vaatame hoopis kuidas jalgpallurid teevad neid trikke mida kohtunikud vigadena ei tunnista ja mis mängudes võite toovad --- 38 J.M: jalgpall on parem kui paljud muud spordialad (.) ja väga emotsionaalne ja selle juures veel ka $selline ala$ et kõik maailma oraaklid asuvad tegutsema (.) täna on näiteks poolfinaal saksa brasiilia (.) no kõik sakslased kindlasti ütlevad doitšland über=alles ja brasiilia igasugused tegelased ütlevad et õ õ et go brasil või do brasil (
P-SS - (semantika/süntaksi 12 41% viga ekspressiivses kõnes) P-V12 – (referent kindlaks 8 28% tegemata) P-KM -(konteksti 2 7% mittemõistmine) Tekstiloomeoskuse õpetamine 23 Kokkuvõtvalt võib öelda, et vestlemisel ilmnevad lapsel vähesed raskused. Raskused ilmnevad lapse kõnes eelkõige süntaksi vigadena. Laura pragmaatilised oskused on häiritud vaid vähesel määral. Jutustamisoskus. Iseseisva jutustamise uurimiseks kasutati pildiseeriaid „Pallilugu“ (5-osaline) ja Tuvilugu“ (5-osaline, vt lisa 2). Vahendatud tekstiloome uurimiseks kasutati pildiseeriaid Lumememme-lugu (5-osaline) ja Vanatädi-lugu (5- osaline). Enne jutustamist pidi laps kõigi 4 seeria puhul järjestama pildid.
- topograafiline kiht,millemoodustab sisuliselt tööriist; - plastselt deformeeritud kiht töötlemise tulemusel; - metallograafiliselt deformeerunud kiht, töötlemise temperatuuri mõjul; - keha materjal. Kuigi alumised kihid on väga tähtsad objekti toimimisvõimele on neid raske mõõta. Seetõttu omab suuremat tähtsust pinna kareduste mõõtmine, mis kaudselt annab hinnangu ka seesmiste kihtide kohta. Pinna hälbeid eristatakse karedusena, lainelisusena ja kuju vigadena. Enamuses mõõdetakse ainult karedust ning muu filtreeritakse välja. Mõnedes rahvustandardites on pinnakaredus jaotatud rohkemateks klassideks. Karedus on põhjustatud töötlemismetoodikast ja omab peenikest struktuuri. Lainelisus on perioodilised mõjutused töötlemisel, nt mittebalanseeritus. Kuju hälve on tingitud reeglina materjali vähesest vastupanust. Pinna parameetrid ISO 4287 annab põhimõisted ja parameetrid. Karedus R - pinnal asetsevad irregulaarsused töötlemise tagajärjel
Joonis 16.7 Ettevõttes ja/või kliendi poolt avastatud vead. Vigadest, mis on saanud alguse klientide juurest, tuleb neid kindlasti teavitada. Kui kordu- vatest meeldetuletustest hoolimata ei muuda klient oma vigu genereerivat tegutsemist, ei ole õige arvestada neid teenusepakkuja vigadena. Kvaliteeditaseme mõõtmine võib hakata mõjutama ettevõtte majandustulemust, kui kliendi tungival nõudmisel võetakse kasutusele leppetrahvide (penaltite) süsteem. Leppetrahv kujutab endast teatud viisi kompenseerida teenindaja poolt teenindatavale rahalise hüvituse kujul min-
annaabi.ee 
