hädavajalik selleks, et igast inimesest saaks kasvada eluterve isiksus. · ,,Sukk ja saabas" räägib 14 aastasest tüdrukust Aleksandrast ja tema isast. Aleksandra ema ja vend surid, kui ta oli vaid üheaastane. Üks narkomaan lasi Aleksandra ema ja vanema venna Jassi tänaval maha. Kuni neljateistkümne aastaseks saamiseni ei teadnud Aleksandra, kuidas ta ema ja vend surid. Ühel päeval leidis ta aga videokasseti vana uudistesaatega, kus sellest õnnetusest räägitakse. Ta on isa peale väga vihane ja solvunud, sest isa ei rääkinud talle sellest. Lõpuks nad siiski lepivad ära. · Põhjus-tagajärg ja seos: Kuna Aleksandra isa ei rääkinud talle, kuidas ta ema ja vend surid, ja sellepärast, et ta sellest ise teada sai, vihastas ta isa peale ja oli väga segaduses. Ka see, et Aleksandra jäi sellepärast väga haigeks ja oleks võinud isegi surra.
· 1967 kuulutatakse välja PAL (Phase Alternation Line) telestandard. Euroopa jaguneb PAL standardi kasutajateks (Suurbritannia, Lääne-Saksamaa jt) ning SECAM (Système Electronique Couleur Avec Mémoire) standardi kasutajateks (Prantsusmaa ja Nõukogude Liit). · 1968 1. juulil alustati PAL standardi regulaarseid värvilisi teleülekandeid, alustas BBC, järgnesid Saksamaa riigitelevisioon. Oktoobris alustati ka värviliste SECAM teleülekannetega (Prantsusmaa). · 1969 loob Sony esimese videokasseti, 3/4 tollise lindiga 1 tunnine U-Matic. http://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=8NuzfzWE4sOV4M&tb [TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] nid=QzP8Emq02q4OOM:&ved=0CAMQjhw&url=http%3A%2F %2Fwww.totalrewind.org %2Frevolutn.htm&ei=MfqRUb7NCYWwPNulgMgH&bvm=bv.46471029,d.ZWU&psig
GB. Enamik DVD-RAM ketastest kasutavad kaitsekassette. VHS ja DVD sarnasused ja erinevused Sarnane nendele standarditele on see, et neile mõlemale saab salvestada erinevaid materjale peale ja nende pealt saab mängida erinevaid videosi, muusikat jne. DVD on VHS pärija. Erinevuseid on päris mitmeid. Juba kõige suurem silmatorkav erinevus on DVD ja VHS- kasseti suurus. VHS saab põhiliselt mängida ainult teatud videokasseti mängijatega, aga DVD on võimalik mängida nii arvutis ja eraldi mõeldud DVD mängijates. VHS töötab lindi põhimõtteliselt, aga DVD laseri. DVD ja VHS on vägagi erinevad standardid. VHS DVD
DVD- RW-le ja DVD+RW-le saab andmeid kirjutada ning ka kustutada. DVD-RAM-ile saab samuti andmeid lisada ning neid ka kustutada. (windows.microsoft.com) 1993. aastaks oli välja töötatud Multimedia Compact Disk ja Super Density Disk. Kaks leeri pidid aga üksmeelele jõudma ning ühise standardi kokku leppima, milleks sai DVD. Esimesed DVD-kettad ja mängijad ilmusid 1996. aastal Jaapanis ning 1997. aastal Ameerikas. Esialgu kasutati DVD-d videokasseti asendajana, kuid hiljem hakati seda kasutama ka teistsuguste andmete talletamiseks. (Vikipedia) 1.2.7 Blu-ray ehk BD Blu-ray on andmekandja, millelt loetakse ja millele kirjutatakse laseriga. Blu-ray-le saab salvestada ka kõrgtihedat kõrglahutusega video. Plaatide lugemiseks ja kirjutamiseks kasutatakse sinist laserkiirt lainepikkusega 405 nm, tänu millele mahub sellele 6 korda rohkem andmeid kui DVD-le
Aliide meenutas et see foto oli tehtud Ingli 18 sünnipäeva puhul. Aliide teavitas Zarat et Talvi ei tulegi Soomest. See rikkus kõik Zara plaanid ära. Zara märkas et Aliide on nukker ning nad hakkadis rääkima Vladivostikist. Zara hakkas jälle mõtlema Pasa lähenemisest ja arvas et ta saadab vanematele pilte temast. Samal ajal mõtles Zara Katjast. Aliide tuju paranes. Zara rääkis kui hea oli olla Vladivostokis. 1991 Berliin Pasa pani videokasseti mängima. See oli film Zarast, porno. Zara filminimi on Natasa. Pasa kutsus Zara enda juurde ja hakkas pihku peksma Zara peale. Sellest tegi Pasa pilti ja ähvardas need saata Zara vanaemale, Sasale (ilmselt Zara armastus) ja vanematele kui tüdruk peaks midagi mõtlematut tegema. 1992 Lääne-Eesti Aliide mõtles et kas Talvi tunneks rohkem huvi oma vanemate vastu ja oleks jäänud Eestisse , kui Aliide oleks olnud parem ema
DVD-dele (DVD-R või DVD-RAM) ja ka taasesitavad seda. Osa kaameraid kasutab salves- tusmeediumina ka välkmälusid ja failivorminguna MPEG-1, MPEG-2 või MPEG-4. Mõned lindikassetile salvestavad videokaamerad kasutavad DV45 -vormingut. Arvutisse kantakse andmed kaamerast reeglina FireWire või USB-liidese kaudu; lindilt toi- mub ülekanne salvestuskiirusel. DV-vormingus PAL46 -reziimis kulub 4 minuti jaoks lindi- mahtu veidi alla 1 GB. Seega on 60-minutilise DV-videokasseti arvutisse laadimiseks vaja kõvakettal ruumi ligikaudu 14 GB. Veebikaamera (web camera) on kaamera, mille kujutist saab reaala- jas jälgida veebi, kiirsuhtlustarkvara või videokonverentsitarkva- ra vahendusel. Tavaliselt kasutatakse maksimaalse lahutusvõimena 640 × 480 ja kaadrisagedusena 25 Hz. Veebikaameraga heli üles ei võeta. Kaamera ühendub arvutiga tavaliselt USB-pordi abil. Mõni veebikaamera sisaldab iseseisvat HTTP-serverit ning ühendatakse
mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga. Ka DVD seade on sarnane CD lugerile ja suudab peale DVD lugeda ka CD-d – nii audio kui ka andmete omi. DVDle mahub ära isegi täispikk panoraamheliga film. Kvaliteedi vahe peaks olema umbes selline, nagu lindikasseti ja audio- CD puhul. Video- kasseti seisukohalt on DVD tootmiskulud tavalise videokasseti omast väiksemad, kvaliteet aga parem. 4.5.1. Kuidas siis pakkida nii palju infot CD suurusele diskile? Vastus on laser. DVD plaadil võib olla kuni neli pressitud andmekihti, kaks kummalgi poolel, kogumahuga 17 GB. DVD kasutab peenema kiire ja väiksema lainepikkusega laserit kui standartne CD-ROM ja suudab lugeda väiksemaid infolohukesi (pit), mis paiknevad DVD kettal spiraalselt (nagu CD-ROM-il), kuid ka spiraali keerud asuvad üksteisele lähemal. Infot
annaabi.ee 
