võimalik kuvama 256 värvi. Videokaartide evolutsioon tegi suure pöörde paremuse poole aastal 1995, kui väljastati esimesed 2D/3D videokaardid. Tootjateks tol ajal olid: Matrox, Creative, S3 ja ATI. Need videokaardid järgisid SVGA standardit, aga lõid uusi 3D funktsioone. Aastal 1997 väljastati 3dfx graafikakaardi kiibil Voodoo poolt, 3dfx oli väga võimas ja sisaldas uusi 3D effekte (Mip Mapping, Z-buffering, Anti-aliasing). Sellest hetkest alates tuli seeria videokaarte nagu Voodoo2, TNT ja TNT2 NVIDIA poolt. Videokaartide jõudlus ületas PCI pordi võimeid ja seega Intel leiutas ja suunas tootmisesse AGP (Kiirendatud graafika port), mis lahendas pudelikaela probleemid mikroprotsessori ja videokaardi vahel. Aastatel 1999 kuni 2002 NVIDIA kontrollis täielikult videokaartide turgu oma GeForce seeriaga. Uuendused nendel aastatel olid põhiliselt 3D algorütmid ja graafika protsessori kellade kiirus.
26. Mida tähendab toiteplokkide juures märge ,,80+"? 3p V: Seda mis säästmis klassi ta kuulub, et kui palju läheb energiat soojendamiseks või siis tööks. 27. Arvuti graafikakaardi peamine ülesanne? 3p V: Graafikakaardi peamiseks ülesandeks on edastada pilti ja vastavalt võimsusele ka kvaliteeti. 28. Mida võimaldab Nvilida puhul SLI ja ATI puhul Crossfire tehnoloogia? 4p V: Need võimaldavad lisada videokaarte arvutile juurde juhul kui emaplaat võimaldab ja saad ühendada mitut kuvarit. Uuematel on juba kaks videoporti olemas kuhu saad ühendada näiteks kaks kuvarit vms. 29. Nimeta vähemalt 3 peamist graafikakaardi väljundpesa? 3p V: HDMI, Digitaalse video väljund, Video pesa. 30. Mida tuleks enne korpuse ostmist tähele panna(3)? 3p V: Kas emaplaat mahub sisse, Kas sul jääb komponentide lisamisel ruumi sisse, kus asuvad ventilaatori kohad 31
Dokument kantakse üle musta-valge lõigu pikkuse põhimõttel RLE (run length encoder). 2)MPEG MPEG tagab üldiselt parema kvaliteediga video kui teised vormingud (näit.Video for Windows või QuickTime). MPEG faile saab dekodeerida spetsiaalse riistvara või tarkvara (kodekite) abil. MPEG-1, mida kasutatakse CD-ROM ja Video CD ketaste juures, tagab kaadrisageduse 30 kaadrit sekundis, lahutuse 352x288 pikslit, 24-bitise värvi ja CD-kvaliteediga heli. Enamik MPEG-videokaarte teostab riistvaralist pildi suurendamist täisekraani mõõtmeteni. MPEG-1 vajab ribalaiust 1,5 Mbit/s. MPEG-2 toetab laias valikus audio/video vorminguid, sh tavaline analoog-TV, HDTV ja 5 kanaliga ruumiline heli. Tagab DVD-filmide juures kasutatava pildilahutuse 720x480 pikslit. MPEG-2 vajab ribalaiust 4 kuni 16 Mbit/s. MPEG-3 ei saanudki kasutusküpseks. MPEG-4 ei kasuta pidevaid andmevooge, vaid tegeleb sõltumatult töödeldavate audiovisuaalsete
mida on võimalik igalpool kaasas kanda. Lauaarvuti on kõige tavalisem koduarvuti. Lauaarvuti koosneb erinevatest komponentidest: korpusest (seal sees on toiteplokk, emaplaat, protsessor, mälu, helikaart, videokaart, kõvaketas), kuvarist, klaviatuurist, hiirest. Rakenduslik eripära Lauaarvuteid kasutatakse peamiselt kodus ja kontorites. Lauaarvutid olid ennist võimsamad kui sülearvutid, võimaldasid võimsamaid videokaarte ja kõike muud kuid täna päeval on samad võimalused ka sülearvutitel Serverarvutid Serverarvuti on arvuti või hulk arvuteid, mis ühendab teised arvutid või elektroonikaseadmed omavahel. Tavaliselt varustavad nad oluliste teenustega võrgus olevaid kliente, kes on kas avalikud kasutajad või mingisse suurde organisatsiooni kuuluvad kasutajad. Näiteks kui sisestada
Selline kujundus vajab väikese voolutarbimisega protsessorit ning väga hoolikat emaplaadi ja selle komponentide paigutust. Tuntuimad emaplaaditootjad on hetkel Asus, ASRock, Gigabyte, MSI, Biostar ja DFI. EMAPLAADI PESAD JA VÄLISEHITUS Protsessori pesasid on mitmeid erinevaid tüüpe, olenevalt firmast (AMD või INTEL) ja protsessori seeriast. Kusjuures pesad on ehituselt erinevad. Laiendkaardipesasid e. siine on arvutil olnud 2: ISA ja PCI. PCI'd kasutatakse tänapäevani. Videokaarte on toodetud nii ISA kui PCI pessa. Paraku polnud pesade info läbilaskevõime videopildi edastamiseks ja töötlemiseks piisav, seetõttu loodi AGP (Accelerated Graphics Port) ning sellest omakorda PCI-E (PCI-Express). Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3. Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild) ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist
muuta seda sobilikumaks uute PC tehnoloogiatega. Samuti nagu ATX, nii ka NLX standard on välja arendatud Intel Corporation poolt ja Intel ka promos seda. NLX kasutab põhimõtteliselt sama disaini nagu LPX väiksem emaplaat ja riser card'iga laienduspesade jaoks. Põhinedes sellele, on NLX'is tehtud järgmised muudatused: · parandatud disaini, et saaks kasutada suuremaid mälumooduleid · toetab uuemaid protsessori tehnoloogiaid · toetab AGP videokaarte · parandatud soojusjuhtivus, kuna uuemad protsessorid lähevad tulisemaks kui vanad · Optimaalsem protsessori asukoht plaadil, et seda oleks kergem jahutada ja ligi pääseda · Emaplaadi paigaldamine ja konfigureerimine paindlikum · Disainitud niimoodi, et emaplaati oleks võimalik kergelt kastist välja tõmmata ja uuesti sisse lükata. · Kaablid, näiteks floppy seadme kaabli pistik on pandud riser card'i külge LPX'il oli see emaplaadi külge pandud
mingit tehnilist takistust taolisi chipset'e ka Pentiumi jaoks teha ei ole. Põhjuseks on ilmselt Inteli soov mitte enam toetada Pentium-süsteemide edasiarengut, küll on aga vastavad chipset'id väljatöötatud firmadel AMD ja VIA. Vaja läheb ka AGP-d toetavat opsüsteemi, milleks on näiteks Windows 95 versioon OSR2.1. Lisaks peab olema installeeritud Microsoft DirectX 5.0 ja Inteli AGP draiver VGARTD.VDX. PCI ja AGP kiiruste võrdlemiseks kasutasime ATI XPERT@Play videokaarte, millest on olemas nii PCI kui ka AGP versioon. Meie poolt kasutatud eksemplaridel oli kummalgi 4MB videomälu. Emaplaat oli Intel AL440LX 300MHz taktsagedusega Pentium II protsessoriga ja 64MB SDRAM mäluga. Kaadrisagedus oli alati 85Hz. Saadud tulemused on esitatud järgmistes tabelites: Lahutus 1024 X 768 1024 X 768 Värve 64K 16,7M
annaabi.ee 
