............................................................5 Filmiarhiivi infosüsteem....................................................................................................................7 Audiovisuaalsed arhiivid....................................................................................................................7 Filmikogu........................................................................................................................................7 Videofilmid.....................................................................................................................................8 Fotokogu.........................................................................................................................................9 Helikogu.........................................................................................................................................9 Arhiivijärelevalve..............................................
directed) käitumise muutust; b. otsuste tegemist ja kriitilist mõtlemist; c. ärevusega toimetuleku oskusi. Noorukitele õpetatakse ka üldisi sotsiaalseid oskusi, nagu: a. suhtlemisoskused; b. vestlemisoskused; c. oskused kellegi kohtamisele kutsumiseks; d. komplimentide tegemise oskused; e. nii verbaalsed kui mitteverbaalsed enese maksmapaneku oskused. Kõiki neid oskusi õpetatakse kasutades kombinatsiooni instrueerimisest (loengud, juhendamine) ja demonstreerimisest (videofilmid), käitumise harjutamisest tunni ajal (rollimängud), tagasisidest, kinnistamisest ja praktika laiendamisest väljapoole klassi ning andes käitumuslikke koduülesandeid. Antud metoodikat on edasi arendatud ning Maailma Terviseorganisatsiooni WHO poolt propageeritav käsitlus. Nende baasoskuse arendamisele, uimastialaste teadmiste vahendamisele ja uimastitarbimise alaste hoiakute selgitamisele ja kujundamisele rajanevadki suur enamus Euroopa koolides kasutatavatest uimastiharidusprogrammidest
üldsuse arvamus jms.). Tunnetatud vajadustest, kui neid saab vahetustegevusega rahuldada, kujunevad ostu eesmärgid. Ostmisel võidakse lähtuda erinevatest eesmärkidest, mis tulenevad tarbija poolt tajutavatest kauba hüvedest. Kui varem olid otsustava tähtsusega peamiselt ratsionaalsed hüved, siis praegu on järsult suurenenud nende toodete hulk, mille ostmise otsused langetatakse emotsionaalsete hüve alusel (nt. muusikakassettid, videofilmid, alkohoolsed joogid jms.). Seejuures on huvitav märkida, et tootekategooria ja kaubamargi valikul lähtutakse erinevatest hüvedest. Esimese puhul arvestatakse rohkem ratsionaalseid külgi, teise puhul aga emotsionaalseid hüvesid. Ostu algatamine võib olla planeeritud või planeerimata. Sõltuvalt planeerituse tasemest jaotatakse ostud nelja liiki (Suuroja, 2000: 10): üldiselt planeeritud ostud enne ostmist langetatakse otsus ostetava tootekategooria suhtes;
eneseväljendusoskust. Guinessi rekordite tund, gala- Laagris oli viis vahetust. Vahetuse igal päeval toi- kontserdid, loovad konkursid, "Saage 2005. aasta mus erinev tegevus. tähtedeks", peotantsuõhtu, "Lõbusad stardid" Projekti elluviimiseks on laagris kõik olemas: suur noorematele, videofilmid. "Tööbörs" on mäng, kus klubi, võrk-, korv- ja jalgpalliväljakud, spordisaal lapsed tutvustasid erialasid, mis on vajalikud ja spordilinnake. Eestile. Valiti rühma miss ja mister ja 2005. aasta Sport oligi lahutamatu osa laagri tööst. Kuna kogu laagrisuve miss ja mister. Kõige nooremad seik- matkainventar oli säilinud, käisime matkamas ja lesid muinasjutumaailmas, tegid kompositsioone orienteerumas
annaabi.ee 
