Üldine bakterite arvukus kõikus Peipsis aastakümnete jooksul vahemikus 0,4 kuni 8,8x10 6 rakku ml-1, jäädes keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juurde. Peipsi järve bakterite liigilist koosseisu pole üldistusi võimaldaval tasemel veel uuritud. Ainuraksete ehk algloomade tähtsaimad rühmad on ripsloomad, viburloomad ja juurjalgesed. Viburloomi on Peipsi järves vähem uuritud, enamasti on nad väiksemad, aga arvukamad. Peipsi avaosas ulatub viburloomade arvukus keskmiselt 600 isendini milliliitris. Ripsloomad on üherakulised loomad ja mõõtmetelt väga väikesed. Peipsist on leitud kokku 57 ripsloomataksonit. Järve eri osade vahel jagunevad nad järgmiselt: Suurjärvest 34, Lämmijärvest 47 ja Pihkva järvest 23. Vibur- ja ripsloomad võivad veekogudes edukalt piirata bakterite juurdekasvu. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.3 Vetikad Praeguseks on Peipsis määratud üle tuhande vetikataksoni, neist pooled on ränivetikad. Siiani
Looma rakk on multifunktsionaalne. Võib korraga lagundada mitut asja või sünteesida mitut valku. Vist nii- loomarakk toitub raku siseselt(amööb) bakteri rakk raku väliselt. Looma kui eluvormi paigutamine paljuriigilisse elupuusse. Loomariik (nt käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed, keelikloomad) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt opaallomad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt ripsloomad) Mitmed amööbide rühmad Mitmed viburloomade rühmad Mis protsessi käigus saavad organismid energiat pimedas (kui hapniku pole?!?) Kemosünteesijad erinevat liiki bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, seejuures kasutavad nad valgusenergia asemel anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Oogaamia - ei ole isogaamia. Isogaamia on see kui mõlemad gameedid(sugurakud) on ühe suurused. Oogaamias on üks suurem(seda kutsume emassugurakuks ehk munarakuks) ja selle järgi
(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/juura.html) Joonis 15. Olulised varase Keskaegkonna sündmused Rikkaliku elustikuga juura ajastu on maha jätnud ka rohkesti maavarasid, eeskätt kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat, rauamaaki, kivi- ja kaalisoola (Kesk-Aasia) , kulda (Kalifornia, Alaska) ja polümetalle (Kordiljeerid) (I. Arold, 1987) 3.3 Kriit Ajastu nimi pärineb talle tüüpilisest settest kriidist mis kujutab endas foraminifeeride ja mikroskoopiliste viburloomade kodade massilist ladestust (I. Arold, 1987). Kriit oli Mesosoikumi viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Juurale ja eelnes Kainosoikumi ehk Uusaegkonna Paleogeeni ajastule Kriidi ajastul jätkus Pangea hiidmandri (eriti selle lõunaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik
Ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Viburloomade ehitus: iseloomulik viburi (liikumisorgan) olemasolu; püsiv kehakuju, mis on tingitud ektoplasma välisest kihist moodustunud pelliikulast. Mõned viburloomad, kelle pelliikula on väga õhuke, võivad ka oma kehakuju muuta. Olemas üks v mitu tuuma. Käsnade näited: Tavaline pesukäsn (Spongia officinalis), klaaskäsn, sarvkäsnalised jne. 13. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis
annaabi.ee 
