klaasi- ja kivitöötlemise saladusi. Selleks eraldi asutatud töökodades valmistati hulgaliselt mitmesuguseid ehteid, kasutades klaashelmeid, poolvääriskive ja metalle. Sageli oli sellises töökojas ametis mitu inimest korraga. Üks tegi klaashelmed valmis, teine puuris neisse augud, kolmas lükkis helmed papüürusniidile. See oli üsna keeruline protsess, mis nõudis osavust, kannatlikkust ja koguni erilisi seadmeid. Helmestesse aukude puurimiseks kasutati vibupuuri. Helmeid poleeriti puuplokkide, liiva ja vee abil. Klaasimeistrid kaunistasid läbipaistmatud klaashelmed värviliste klaasniitidega. Teiseks kaunistamise viisiks oli kuuma helme inkrusteerimine klaasikildudega. Nii kanti klaashelmestele ringide, tilkade, spiraalide ja isegi inimmaskide kujulisi mustreid. Egiptus säilitas klaasivalmistamise keskuse kuulsuse kuni meie ajaarvamise alguseni. Seal valmistatud klaastooted ja helmeid eksporditi paljudesse teistesse riikidesse
Ehitus Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. Kohalikke ehtusmatejale ei olnud. Kivi, metalli ja puitu tuli sisse vedada. Enamik maju ehitati savist ja pilliroost. Ur Keraamika Valmistasid saviesemeid Tegid tuld vibupuuri abil Kaunistasid keraamilisi anumaid seedriõlist tehtud värvide abil Sõjandus Linnu ümbritses tellistest linnamüür Sõjaväed koosnesid jalaväest Leiutasid sõjavankrid Elamuehitus Sumerid on maailmas tuntud esimeste linnade ehitajatena. Linnade kaitsmiseks ehitati vaenlaste eest kümnetesse km ulatuvaid linnamüüre. Näiteks Uruki linna ümbritsev 5 meetri laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800
olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad. Induse tsivilisatsiooniga käis tihe kaubavahetus. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Selletõttu usuvad osad ajaloolased, et ratas leiutati hoopis Induse rahva poolt (see läheks nulli leiutamisega kokku). Käsitöölised valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid pottsepaketra. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad tuld vibupuuri abil. Keraamilisi anumaid kaunistasid nad seedriõlist tehtud värvidega. Mis olid klassikalise tsivilisatsiooni tunnused? Klassikalise tsivilisatsiooni tunnused on paikseks jäämine ja põllumajanduse algus, põllumajandusega käisid kaasas niisutussüsteemid ja toidu varumine, enam ei pidanud inimesed toidu järgi liikuma. Teiseks on ühiskonnakihtite tekkimine ( hõimudes oli tavaliselt juht ja siis
Avastatud on lisaks koobastele ka asulapaiku, kus on midagi püstkoja laadsete hoonete jäänuseid, ehituseks kasutati ka mammuti luid. Tuli oli juba kõikjale jõudnud!!! *Gravette`i kultuur 13 *Solutre kultuur. Ilmusid kvaliteetsed retušeeritud nooleotsad. Seega kasutati aktiivselt vibusid. Vibu oli ka esimene masin. Vibu muutus oluliseks tööriistaks. Hiljem hakati tegema ka vibupuuri, millega on võimalik ise tuld teha. Solutre kultuuri inimestele olid olulised jahiloomad metshobused. *Madeleine`i kultuur Millal inimene ise õppis tuld tegema? Algselt sai selle juhuslikult nt kui välk lõi kuskile sisse. Euroopas kasutati tuld 400 000 aastat tagasi, maailmas 500 000 aastat tagasi. Tulel oli väga oluline roll: toidu küpsetamiseks, kaitse, soojus ja valgus jaoks ning arendas organiseerimiseoskust ja koostööd (tuld pidi valvama).
annaabi.ee 
