mustmuld) ehitusalusena ei kasutata. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 7 2. Tehisalused Kui looduslik ehitusalus osutub nõrgaks või kergesti kokkusurutavaks, tuleb sed tugevdada. Tugevdatud looduslikke aluseid nimetatakse tehisalusteks. Aluse tugevdamise võtted on: pinnase tihendamine nõrga pinnase asendamine tsementeerimine silikaatimine termiline töötlemine Tihendamine: tampimine pommidega, vibrotampidega, vibrorullidega jne. Asendamine: kui vundamendi all paikneb õhuke. nõrk pinnas, siis võetakse see välja ja asendatakse korralikult tihendatud liivpadjaga 8.1.13 Põrandad K.Kenk 8 Tsementeerimine/silikaatimine poorid täidetakse tsemendipiima või vedela tsementmördiga või vesiklaasi vesilahusega. Termiline töötlemine kõrge temperatuuriga kuum õhk muudab mõned pinnased (savipinnased) tugevamaks. 8.1
oma raskusega vajaliku pinna. Jämepurd materjalid ja lõhatud kaljupinnas tihendamist teostakse raskete tihendusmasinatega. Nõutud tihedust vaadatakse vajumi järgi, tavaliselt 8-10%. Ühtlase terastikuga liivad - Tihendamine on mehanismide raske läbitavuse tõttu soovitav teostada talvetingimustes või pinnase suurima loodusliku niiskuse sisalduse juures. Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök- või tampmasinatega. ·Ületihendamine, Alatihendamine, Pinnas liiga märg, Pinnas liiga kuiv. ·Tuleb paigaldada kihtide kaupa. ·Lisaks sademetele mõjutavad mulkeha veereziimi märkimisväärselt veel aastaringsed temperatuurimuutused, millede tulemusena muldkehas sisalduv niiskus (vesi) on pidevas liikumises soojemast kihist külmemasse kihti. ·Niiskuse kogunemine muldkehasse sügisestest vihmavetest, muldkeha külmumine ja talvine
sisaldavate pinnaste tihendamiseks. - kraana otsas rippuv seade lastakse alla mulde pinnale seade süvistab oma kaalu ja vibratsiooni tulemusel mulde pinnasesse tihendades seadet ümbritsevat pinnast kuni 2,5m raadiuses. -jämedate maerjalide ja lõhatud kalju pinnasest mullete tihendamine teostatakse raskete tihendus masniatega. - ühtlase terastikuga liivades mullete tihendamine on soovitav teostada talve tingimustes või pinnase suurima loodusliku niiskus sisalduse juures. Liiv tihendatakse vibrorullidega, vibrolöök-või tamp masinatega. 17) Tihendamisel tekkivad problemid on : - ületihendamine materjal on tugevam kui nõutud on raisatud võimsust ja katki surutud materjal(katki surutud materjali korral tuleb kiht kobestada ja uuesti tihendada nõutud tiheduseni) -alatihendamine võib tähendada puuduvat tulli kordus läbikut pinnase tüübi muutumine rulli ebapiisavat massi defektset rulli valssi eba sobiva tihendus seadme kasutamist -liiga märg pinnas
EHITUSTEAVE poolt väljastatav ET Kartoteek- süsteemne Aluse tugevdamise moodused: sektsioonidevahelised, jäigastavad sisesinad ehitusala käsitlev andmekogum mis sisaldab Eesti Vabariigi 1-pinnase tihendamine(tampimine vibrorullidega ja tampidega) R/betoonist sisesinad valatakse kas : kehtivaid ehitusalaseid seadusi, kohustuslikke dokumente ja ~HOONETE PÕHIOSAD~ 2-nõrga pinnase asendamine(nõrk pinnas võetakse välja ja kassettvormis(lihtsa geomeetrilise kujuga korduvkasutusega
kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Kui pinnasevee tase on väga kõrge, siis tuleb kaaluda järg. võimalusi :drenaaz,kuivenduskraavid(peab olema madalam koht, kuhu vett juhtida) pinnase tõstmine(väga kulukas) vundamendi hüdroisoleerimine(korralik teostus). Tehisalused ja nende iseloomustus. 1) PINNASE TIHENDAMINE (eelnev koormamine pommidega, vibrorullidega); 2) NÕRGA PINNASE ASENDAMINE (vundamendi all olev nõrk pinnas asendatakse näiteks liivaga); 3) TSEMENTEERIMINE (poorid täidetakse tsemendipiima või mördiga); 4) SILIKAATIMINE (poorid täidetakse vesiklaasi lahusega); 5) TERMILINE TÖÖTLEMINE (kuum õhk muudab näiteks savipinnased tugevamaks). 45.Mis selgitatakse ehituse aluse geoloogiliste uurimistöödega ja kuidas tulemused vormistatakse?
..4 korda, saviliiva 4...6 korda keskmisi ja raskeid liivsavi 6..8 korda. Silerullidega tuleb rullida kaks korda rohkem ja hammasrullidega 1,5 korda rohkem. Teede ehitusnorm (SNiP 3.06.03-85) näeb ette tihendamise kihiti paksusega kuni 0.3... 0,35 m, alustades reeglina hammas- või võrerullidega või pneumoratasrullidega millel on osaline koormus (10...16 t). Rullimine lõpetatakse pneumoratasrullidega (mass kuni 25t ja rohkem) või iseliikuvate 16 t ja raskemate vibrorullidega. Rullide tootlikkuse mõõtühikuks on ühe tunni jooksul tihendatud pinnase maht Rullimisel aitavad tootlikust suurendada pinnase optimaalne niiskus ja sellise rulli tüübi valik mis tagab minimaalse kordade arvuga suurema paksusega kihi tihendamise. Rullid sobivad nii sidusate kui ka vähesidusate pinnaste tihendamiseks. On enamlevinud lihtsad, kuid samaaegselt efektiivsed, tootlikud ja ökonoomsed seadmed. Sõltub pindalast- suured pinnad tehakse rullidega, ligipääsevusest,tulemuse
annaabi.ee 
