või lumme "maandumine", mis võivad ketta kõveraks tõmmata, siis ehk ka pealejäänud pidurid - sel juhul tekib vibratsioon koheselt ja tugevalt, mitte samm-sammult tugevamaks muutudes. Kui kinni on jäänud "ujuva" sadula sõrmed, kuumeneb üle ketta väliskülg, kui kolb siis sisekülg. Reeglina väljendub see ka pisut rohkem kulunud/sinakaks tõmbunud kettapinnas. Ebaühtlaselt kulunud tööpindadega või sinakaks tõmbunud kettad garantii alla ei kuulu. Peamine põhjus vibratsiooniks, mis tekib reeglina pärast ketaste vahetust 5000-8000km läbimisel on ketta paksuse muutumine. Kui ketas pannakse alla ja ta jääb mingil põhjusel pisut "viskama" (põhjuseks roostes rummu kontaktpind/mustus ketta ja rummu kontaktpinna vahel), siis see ei avaldu kohe, vaid pärast 5-8000km läbimist, kuna pidurdamisel pidurisadul "ujub" kaasa ja see piduripedaali värinat esile ei kutsu. Pärast piduripedaali vabastamist ja sõidu jätkamisel "pühivad" piduriklotsid tänu
MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus; masinate ja seadmete ebaratsionaalne konstruktsioon, nende kulumine ja mittekorrasolek; vibrotehnikal põhinevate tehnoloogiliste protsesside kasutamine. Vibratsiooni kahjulikkus ei väljendu mitte ainult masinate ja mehhanismide kasuteguri
kokkusobimatu muusika töö ajal, kolleegide valjuhäälne vestlus, ruumis töötavate seadmete monotoonne heli vms. Häirival müral on peamiselt väsitav mõju sellises keskkonnas langeb tööviljakus, tõuseb vigade esinemise sagedus, sagenevad väsimusega seotud sümptomid (nagu peavalud jm), kõrgenevad stressiindeksi näitajad, mis omakorda võib viia kõrge vererõhu ja kroonilise väsimuse probleemideni. 3. VIBRATSIOON Vibratsiooniks nimetatakse tahke keha võnkumist mingi tasakaaluasendi ümber. See võib tähendada näiteks käes hoitava lööktrelli rappumist augu puurimisel seina, kopplaaduri vappumist karjääriteel, mootorist tingitud põranda värisemist laevas jms. Kokkupuuteviisi alusel jaotatakse vibratsioon töökeskkonnas üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsiooniga on tegemist juhul, kui inimene toetub vibreerivale pinnale kogu oma keha raskusega, näiteks sellel seistes, istudes või lamades
Kõrv Kõrva anatoomia Joonise 13 annab ülevaate kõrva ehitusest. Kõrva välimine osa koondab õhust helivibratsioonid ja suunab need trummikilele, mis on eriti tundlik. Keskmises osas kantakse trummikile vibratsioonid läbi kolme väikese luu (haamrike, alasi ja jaluse) ovaalsele aknakesele. Haamrike on trummikilega ühenduses alasi kaudu. Jaluse alusplaat liigutab ovaalset aknakest sisekõrva suunas. Esialgne vibratsioon õhust on muudetud teise membraani vibratsiooniks. Trummikile piirkonnas on signaal võimendatud neljateistkordseks ovaalse aknakese piirkonnaga võrreldes. Trummikile on efektiivseim, kui õhurõhk on sama mõlemal pool trummikilet. Sisekõrv on kõige huvitavam osa kõrvast. Ovaalse aknakese vibratsioonid põhjustavad vibratsiooni sisekõrva kanali vedelikus (joonis 14). Teo ülemine osa algab ovaalse aknakese juurest, alumine osa lõpeb ümara aknakesega, neid ühendab väike vahe
on väga madal. Sama sagedusega toone kuuldakse eri valjusega juba siis, kui helirõhutasemete erinevus kuulmisläve piirkonnas on 3-5 dB. Valjemate helide puhul(+40dB) 1 dB. Sagedust eristamislävi- Optimaalpiirkonnas 1000 Hz lähedal on eristuslävi u 3 Hz e 0,3%. 45) Heli ülekanne väliskeskkonnast sisekõrva ja selle muundumine sensoripotentsiaaliks. Kuulmine koosneb energia muundumisest õhulainetest mehaaniliseks vibratsiooniks vedelikuvibratsioonideks keemilisteks signaalideks lõpuks aktsioonipotentsiaalideks Helilained levivad väliskeskkonnast mööda kuulmekanalit kuni nad jõuavad membrana tympanica ehk kuulmekileni ning panevad selle võnkuma. Mehaaniline võnkumine kandub vasarale, alasile, jalusele. (malleus, incus, stapes) Need kolm luukest võimendavad vibratsioonijõudu, nii et helienergiat vähem kaotsi läheks. Väga tugevate
annaabi.ee 
