vibratsioonistressi ja seda tuleb ära hoida. Vibratsiooni tuleb ära hoida tekkeallikas, levikul ja kui pärast seda jääb veel mingi jääkrisk, siis ka indiviidi tasemel. Pöörlevad liikumised põhjustavad tavaliselt vähem vibratsiooni kui liikumised edasi-tagasi. Hüdrauliline ja pneumaatiline ülekanne annavad suurema vibratsioonitaseme kui mehaaniline liikumine. takista vibratsiooni ülekandumist kui vajalik, mõõda viratsiooni mõju töötajale Kui vibratsioonikaitse tekkeallikas ja levikuteel ei ole piisav, siis tuleb suunata tähelepanu töötajale. Seda on võimalik teha kokkupuuteaja lühendamisega. Tuleb välja selgitada, missugusteltöödel esineb vibratsiooni ja missugustel mitte. Madal temperatuur, niiskus ja suitsetamine suurendavad vibratsiooniriski. Kaitseks müra ja vibratsiooni eest on 3 meetodit: 1) müra ja vibratsiooni vähendamine nende tekkeallikates. Selleks
tekkeallikas ja levikul .Kui pärast seda jääb veel mingi jääkrisk,siis ka indiviidi tasemel (isikukaitsevahenditega).Pöörlevad liikumised põhjustavad tavaliselt vähem vibratsiooni kui edasi-tagasi liikumised.Hüdrauliline ja pneumaatiline ülekanne annavad suurema vibratsioonitaseme kui mehaaniline liikumine. Takista vibratsiooni ülekandumist.Kui vajalik,mõõda vibratsiooni mõju töötajale . Kui vibratsioonikaitse tekkeallikas ja levikuteel ei ole piisav,siis tuleb suunata tähelepanu töötajale.Seda on võimalik teha kokkupuuteaja lühendamisega.Tuleb välja selgitada, missugustel töödel esineb vibratsiooni ja missugustel mitte. Madal temperatuur, niiskus ja suitsetamine suurendavad vibratsiooniriski. 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI 2.1 Kaitseks müra ja vibratsiooni eest on kolm meetodit : · Müra ja vibratsiooni vähendamine nende tekkeallikates. Selleks kasutatakse
Koormuste arvutamisel tuleb arvestada muidugi kogu kaablit. EE 0,4-20 kV võrgustandardi lisades on toodud kesk- ja madalpingeliinides enam kasutatavate terasalumiiniumjuhtmete, isoleerjuhtmete ja rippkaablite paigaldustabelid erinevate visangu pikkuste jaoks. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 29 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 3.8 JUHTMETE JA TROSSIDE VIBRATSIOONIKAITSE Et vältida juhtmete ja trosside katkemist vibratsioonist tingitud väsimuse tu- lemusel, tuleb ette näha vibratsioonikaitse. Vibratsioonikaitse vajadus sõltub juhtme ristlõikest, visangu pikkusest ja pingest juhtmes aasta keskmisel temperatuuril. Vastavad normid nii üksik- kui lõhisjuhtmetele sätestab EEE (p2.5.47). Alumiiniumjuhtmetele ristlõikega kuni 95 mm2 ja terasalumiiniumjuhtmetele ristlõikega kuni 70 mm2 on soovitav kasutada silmussummuteid.
Kitsamas mõttes uurib ta häälelainete poolt esile kutsutavat kuulmisaistingut. Seetõttu piirab kuuldepiirkonda lisaks tundlikkusele (alumine kõver joonisel) veel nn. valulävi, millest suurema energiavoo toimel tekib organismi kaitsereaktsioonina valuaisting (ülemine kõver). "Normaalse kuuldavuse" piirkond jääb kusagile nende kahe kõvera vahele. Muide, valulävi toimib ka kuuldepiirkonnast väiksema sageduse (nn. infraheli) korral ja seda arvestab vibratsioonikaitse. Samuti on bioloogiline mõju suurematel sagedustel, aga sellekohased normatiivid ei puutu ei akustikasse ega fotomeetriasse. Nende probleemidega tegeleb kiirguskaitse, millel on omad bioloogilist laadi mõõtühikud. Parima kuulmise sagedusel (umbes 1000 Hz) on valu- ja kuuldelävele vastavate energiavoogude suhe 13 suurusjärku. Et seda mõistlikult gradueerida, võetakse kasutusele logaritmilised ühikud. Heli valjuse ühikuks on bell (B) ja selle arvutamise valem on
annaabi.ee 
