Näiteks kuuse- ja männikäbide maapinnalt kogumine seemnete saamise eesmärgil on ebamõistlik, kuna seeme on lahtistest käbidest ammu varisenud. Kasvavatelt puudelt kogutakse seemet seemlatest, kasutades selleks tõstukeid, mille kasutamist võimaldab puude hõre asetus, tasane ja kandev maapind. Kasvavatelt puudelt käbide-viljade varumisel kasutatakse ka muid vahendeid: redeleid (võimaldavad varumist kuni 10-11 m kõrgustelt puudelt), vibraatoreid ja ronimisraudu. Kõige kiirem on käbide kogumine mootorsaega langetatud puudelt ja laasitud okstelt heal käbiaastal raielankidel sügis- ja varatalvel vähese lumega. Selleks langetatakse ka üksikuid puid rikkaliku saagiga. Seemnete ja viljade kogumine võib olla mõneti ka ohtlik, seega tuleb rangelt jälgida antud tegevusel ohutusnõudeid ning kaaluda suurte töömahtude korral eriväljaõppe saanud ja eritehnikat omava meeskonna palkamist. 2. Metsaseemne töötlemine
Vibraatorid klassitakse mitmesuguste tunnuste järgi: · liikumapaneva energialiigi järgi eristatakse elektri-, pneumo-, hüdro- ja mootorvibraatoreid; · võngete edastusmooduse alusel segule eristatakse pinna-, sise- ja välisvibraatoreid (press-, raketis-, punkervibraatoreid jt.) ; · vibratsioonmehhanismi tüübi järi eristatakse ekstsentrik- ja jooksur-(planetaar-) vibraatorid; · mootorite asetuse järgi eristatakse paindvõlliga ja sisseehitatud mootoriga vibraatoreid. Vibraatorite tõhusust hinnatakse betooni paigaldamiseks kuluva ajaga. Seejuures peab paigaldus tagama betooni tugevuse ja tiheduse. Tihendus oleneb vibraatori võnkesagedusest ja amplituudist. Suurema võnkesageduse puhul betoon saab tihedam. Kuid sagedustel üle 20000 võnke minutis muutub võnkeamplituud niivõrd väikeseks, et vibraator ei suuda enam panna. betooniosakesi liikuma. Suure võnkeamplituudiga vibraatorid on kasutusel jämetäitematerjaliga betoonisegude tihendamisel,
klass. Soovitavalt tuleb betoonisegu paigaldada hiljemalt 1,5 h jooksul peale selle jõudmist objektile. Betooni kihistumine paigaldamisel ja tihendamisel tuleb viia miinimumini ning laadida betoonisegu lõplikule asukohale nii lähedale kui võimalik. Vibreerimist tuleb kasutada betooni tihendamiseks, aga mitte vahendina betooni teisaldamiseks pika vahemaa taha. MEETODID: • sorkimine • tampimine • vibreerimine (enamasti) Võnkesageduste järgi eristatakse järgmisis vibraatoreid: • normaalsagedusega < 3000 võnget/min • kõrgsagedusega 3000 - 10 000 võnget/min • ülikõrgsagedusega > 10 000 võnget/min. Toime järgi jagunevad vibraatorid: • pinnavibraatorid • sisevibraatorid • välisvibraatorid PINNAVIBRAATORID ¾ VIBROLATT ¾ TÖÖ KÄIK: SISEVIBRAATORID Sisevibraatoreid (nuivibraator) kasutatakse kõige sagedamini ja põhiliselt vertikaalkonstruktsioonide tihendamisel:
rakendamisel. Magnetostriktsiooni empiirilised võrrandid on tuletatud füüsikute Joul’i ja Villari poolt. Δ= βIH2 Joul’i efekt δΗ= γσ Villari efekt Δ – keha deformatsioon I – magneetumuse intensiivsus δΗ – magnetvälja tugevuse muutumine σ – mehaaniline pinge β, γ - magnetostriktsioonilised konstandid Vaatleme nikkelvardast magnetostriktsioonilise vibraatori toimimist. Eristatakse polariseeritud ja mittepolariseeritud vibraatoreid. Vibraatori polariseerimiseks paigutatakse vibraator teda ümbritsevasse mähisesse. Paigutame mittepolariseeritud vibraatori nõrka vahelduva tugevusega magnetvälja. Magnetostriktsioonilise efekti mõjul hakkab varda pikkus muutuma Jouli seaduse järgi: Δ= βIH2 Valemist nähtub, et deformatsiooni märk ei sõltu magnetvälja suunast. See tähendab, et varras võngub kaks korda suurema sagedusega kui magnetväli, sest magneetumuse I maksimum esineb kaks korda ühe täisvõnke jooksul.
vaiu. Raudbetoonvaiade, ka toruvaiade, kaal kujuneb sellisel juhul liialt suureks. Torud süvistatakse kas lahtise või kinnise otsaga. Viimasel juhul kasutatakse olenevalt pinnasest erinevaid otsikuid (joonis 5.16). Vajadusel jätkatakse torud keevituse keevitamise teel (joonis 5.17). Terasvaiade eeliseks on suur kandevõime väikese omakaalu juures. Neid on seetõttu hõlbus käsitseda ja süvistamine ei nõua ülemäära raskeid seadmeid vaiaramme ega vibraatoreid. Puuduseks onterase korrodeerumine, sellega seotud ristlõike ja kandevõime vähenemine. Uurimised on näidanud, et pinnases areneb roostetamine kiirusega 0,02÷0,03 mm aastas. Tunduvalt kiiremini areneb korrosioon soolases merevees vahetult veepiirist kõrgemal kuni 0,3 mm aastas. 46 47
Raudbetoonvaiade, ka toruvaiade, kaal kujuneb sellisel juhul liialt suureks. Torud süvistatakse kas lahtise või kinnise otsaga. Viimasel juhul kasutatakse olenevalt pinnasest erinevaid otsikuid (joonis). Vajadusel jätkatakse torud keevituse keevitamise teel. Terasvaiade eeliseks on suur kandevõime väikese omakaalu juures. Neid on seetõttu hõlbus käsitleda ja süvistamine ei nõua ülemäära raskeid seadmeid vaiaramme või vibraatoreid. Puuduseks on terase korrodeerumine, sellega seotud ristlõike ja kandevõime vähenemine. Uurimised on näidanud, et pinnases areneb roostetamine kiirusega 0,02÷0,03 mm aastas. Tunduvalt kiiremini areneb korrosioon soolases merevees vahetult veepiirist kõrgemal kuni 0,3 mm aastas. Korrosiooni tõkestamiseks väiksema põiklõikega terasvaiadel võib kasutada tsementmördiga injekteerimist.
annaabi.ee 
