kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. 1630.-50. aastail hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. 6. Kes olid Mustpead ja mille lasksid ehitada? Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. 1531. aastal aga ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning rajasid järgnenud ümberehituses aastatel 15311532 selle asemele tollal ülimoodsas renessanss-stiilis hoone, mis on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Hoones pikendati ja kõrgendati dornset, mille tulemusel saadi uus suur pidusaal kolmele kaheksatahulisele piilarile toetatud võlvidega. Mustpeade maja jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. Mustpeade
Nimeta kaks Lisa pilt, hoone praegune funktsioon. Ajastu tekkimise põhjust. Teose nimi, autor, tunnused. 1531. aastal aga ostsid mustpead Manufaktuuride maja raehärra Johann Vianti käest ära ja Leonardo Davinci teke. Käsitöö Vitruvian man rajasid järgnenud ümberehituses aastatel omandas tööstuslikud
1973. aastal võeti vastu tänaseni kehtiv skraa, mis suures osas põhineb 1938. aasta skraal. Varasemaga võrreldes on aga muudetud liikmeks vastuvõtmise tingimusi: vennaskonda võib vastu võtta ,,iga laitmatute eluviisidega kaupmehe, kes on vähemalt 18-aastane ja mitte üle 45 aasta vana". Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja Pikal tänaval (Pikk tn. 24-26), mis jäi vennaskonna kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Mustpead jäid oma majast ilma 1940. aastal, mil okupatsioonivõimud selle ebaseaduslikult omandasid ning mustpead olid sunnitud lahkuma Eestist. Eesti Vabariigi taastamisega tekkis mustpeadel taas õigus ajalooline õiglus jalule seada
Mustpeade maja Allikas: mustpeademaja.ee Mustpeade Maja on üks väheseid Tallinna vanalinnas säilinud renessanssehitisi. Asub ta aadressil Pikk tänav 26. Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja vennaskond (hiljem klubi) mis jäi nende kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostis vennaskond mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval
näidata ka iga-aastasel linnulaskmisel. Linna kaitsjate hulgas paistsid mustpead eriti silma Liivi sõja ajal. 11. septembril 1560 toimus tänapäeva Pärnu maantee ääres mustpeade osalusel Vene vägedega lahing, kus vastast hämmastas tallinlaste väikese väesalga vaprus. Maja ja vara Juba 1406. aastal rentisid mustpead maja Pikal tänaval (Pikk tn. 24-26), mis jäi vennaskonna (hiljem klubi) kooskäimiskohaks 1940. aasta suveni. 1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne
annaabi.ee 
