suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Marsi pind Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking I maandumispaiga pinnaseproovist 12 15% rauda, 13 15% räni, 3 8% kaltsiumi, 2 7% alumiiniumi ja 2 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide. Fakte *Marsil ei ole globaalset magnetvälja. * Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes * Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Kas Marsil on elu? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Võibolla.
Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis ,,Viking 1" maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse (6)." 2.5 JUPITER Jupiter on päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub päikesest umbes 5 korda kaugemal kui maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter on meie planeedisüsteemis viies (7). Jupiteril nagu ka kõigil teistel hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on
voolava vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking 1 maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse · Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. · Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C, Viking 1 ja Viking 2 andmetel 150295 K. Kui planeet asub Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvel kuni +25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. · Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased
Neid seostatakse taimede kasvuga. Paljudes Marsi paikades on väga selgeid tõendeid erosioonist ning suurtest üleujutustest ja väikeste jõgede süsteemidest. Mingil ajal oli Marsi pinnal selgelt vesi. Arvatakse, et seal võisid olla isegi suured ookeanid ja mered. Kuid arvatavasti toimus see lühiajaliselt ja väga kaua aega tagasi. Erosioonikanalite vanuseks hinnatakse umbes 4 miljonit aastat. Oma varases minevikus oli Marss üsna Maa sarnane. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Marsil on kaks kaaslast: Deimos ja Phobos. Suurem neist on Phobos, mis teeb ühe Marsi ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi. Teine kaaslastest umbes poole väiksem Deimos,
Nendel aladel on laava uputanud kraatrid. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuulena. Minevikus osalesid kulutuses ka vesi, liustikud ja igijää. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Nende pealmine osa koosneb süsihappelumest. Marsil võib kohata nii liiva-kui kivikõrbeid, kus kraatrid on väga harvad. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suured ja väiksemad voolusängid. Praeguselajal leidub vett aiunlt jää või auruna. Marsil avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Marsil on ka kaaslane nii nagu Maal ja veel teistel planeetidel. Marsi kuu Deimos(läbimõõt 14 km) on Päikesesüsteemi väikseim teadaolev kuu. Oletatakse ka, et kunagi on Marsil eksisteerinud mikroskoopiline elu. Kaugplaneedid Planeedid tekkisid ka Päikesest ümritseva ketta külmemas välisosas. Päikesest mitmesaja miljoni kilomeetri kaugusel kasvasid kehad, millest hakkasid moodustuma nüüdsed Jupiter ja Saturn
vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking 1 maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C. Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus).
annaabi.ee 
