ei suuda paduvihmade veemasse vastu võtta..Kui Saharas vihma sajab siis on sadu lühiajaline,kuid tugev. Kus asuvad oaasid? Kõrbes kohtab suuremaid ja väiksemaid viljakaid alasid,kus leidub tiike,allikaid,viljaaedu ja palju nende vahel ka maju.Jõeoaasid tekivad jõgede äärde.Tüüpilised oaasid tekivad agakeset tühja maad.need tekivad kohtadesse ,kus põhjavesi pinnale kerkib.Enamasti tulevb vesi allikatest,vahel tungib ise pinnale. Kas kõrbes on põhjavett? Vihmavesi koguneb vettkandvate kihtide peale ja moodustab maa-aluse järve.Põhjavett esineb aga väga harva.Vanasti-jääaja ajal oli teisiti.Sdiis kogunesid veevarud maa-alustesse koobastesse,mida ümbritsesid. bassein,betoonseinad.koopad olid aga kivist kaanega kaetud. Kus asub Sahaara suurim järv? See asub P-aafrika sügaval kõrbepinna all.Suur nagu meri.Suurem kui Saksamaa.Geoloogid avastasid selle alles 50aastat tagasi,kuid kohalikud teavad seda sadu aastaid. Taimestik aafrika kõrbetaimed on piimalilled ja aaloed
Elu Maal sõltub nii põhja- kui ka pinnaveest. Põhjavesi liigub maa sees Osa sademeveest imbub maasse ja saab põhjaveeks. Osa sellest veest liigub maapinnalähedases pinnases ning nõrgub üsna kiiresti vooluveekogudesse, suurem osa vajub aga raskusjõu toimel sügavamale maasse. Nagu joonisel näha, oleneb põhjavee liikumiskiirus ja -suund vettkandvate kihtide ja veepiirete (millest vesi raskesti läbi pääseb) omadustest. Vee liikumine maa sees sõltub pinnase veeläbilaskvusest (kui kerge või raske on veel liikuda) ja kivimi poorsusest (kui palju on selles tühikuid). Kui vesi pääseb kivimist suhteliselt hõlpsasti läbi, võib põhjavesi mõne päevaga üsna kaugele liikuda. Ta võib aga vajuda ka süvakihtidesse, kust tagasi pääsemiseks võib kuluda tuhandeid aastaid.
Huvitavamad ja looduses vaadeldavad on Kuusiku, Loona, Kuumi ja Kõue karstialad, kus saab näha karstile omaseid pinnavorme nagu neelulehtreid, karstilohkusid, -nõgusid, ja -orge; ajutisi karstijärvi. Vaatamisväärseim on Kaarma ja Kärla valdade piiril paiknev Kaarmise - Jõempa karstiala. Põhjavesi Kvaternaari veekompleks asub maapõue pindmistes kihtides ja on avatud kogu levila piires reostusele. Kvaternaari kompleksis saab Kaarma vallas eristada vastavalt vettkandvate kihtide iseloomule veel kahte põhilist kvaternaarset põhjavett: soosetete veed (Piila ja Haeska soo), mis asuvad põhiliselt turbakihtides ja veevarustuse seisukohalt väärtust ei oma; vettpidavate jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei pakulubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu
Elu Maal sõltub nii põhja- kui ka pinnaveest. Põhjavesi liigub maa sees Osa sademeveest imbub maasse ja saab põhjaveeks. Osa sellest veest liigub maapinnalähedases pinnases ning nõrgub üsna kiiresti vooluveekogudesse, suurem osa vajub aga raskusjõu toimel sügavamale maasse. Nagu joonisel näha, oleneb põhjavee liikumiskiirus ja -suund vettkandvate kihtide ja veepiirete (millest vesi raskesti läbi pääseb) omadustest. Vee liikumine maa sees sõltub pinnase veeläbilaskvusest (kui kerge või raske on veel liikuda) ja kivimi poorsusest (kui palju on selles tühikuid). Kui vesi pääseb kivimist suhteliselt hõlpsasti läbi, võib põhjavesi mõne päevaga üsna kaugele liikuda. Ta võib aga vajuda ka süvakihtidesse, kust tagasi pääsemiseks võib kuluda tuhandeid aastaid. Allikas: koht, kus põhjavesi maa peale voolab
Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi: vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja- ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse. Vettkandvate kivimite peale kujunevadki veega kõige enam küllastunud põhjaveekihid. Sügavamale maa sisse liigub vesi sealt, kus vettpidavad kivimid puuduvad. Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. Põhjavee tekkimine ja paiknemine Eestis on kohti, kust maapinnal olev vesi pääseb kergemini maa sisse. Sellisteks on suuremad kõrgustikud, neist kõige tähtsam põhjavee toiteala on aga Pandivere kõrgustik, kus vihma- ja
annaabi.ee 
