r? 41 Mida teha, et saada arvutustes lahti puurkaevu mõjuraadiusest? A Valida parameetrite määramiseks sobiv arvutusskeem B Leida katsepumpamisel puuduvad parameetrid C Puurida lisaks vaatluskaev 42 Millest sõltub põhjavee kaitstus? A Aeratsioonivöö paksusest ja koostisest B Vettkandva kihi filtratsioonimoodulist C Põhjavee kihi paksusest 43 Milline põhjavee kiht on maapinnale lähemal? A Siluri-Ordoviitsiumi B Devoni C Kvaternaari 44 Mis muudab põhjavee kaitstust? A Ilmastik B Ajas muutuvad tegurid C Ajas muutumatud tegurid
Jugavoolud paiknevad lennukõrgusel. Olulisemaid ringeid on maakeral veeringe. Koos sellega liigub ka palju aineid. Sademed kas liiguvad pinnavooluga või liiguvad pinnasesse. Pinnaveed aga kasutatakse taimede ja loomade poolt ära. Sõltuvalt reljeefist ja taimedest on veevoolud: a) pinnavool b) pindmine äravool Pinnasesse liikuvat voolu nimetatakse infiltratsiooniks (1). Pinnasesse liikumisel tekivad erinevad veed. Kõigepealt mullavesi (A), siis pinnase vesi (B). Vettkandva ja vettpidava pinnase vahel tekib põhjavesi.Infiltreeriv vesi jõuab kas põhjavette või moodustab pinnasevee.Pinnasevee pidev veehorisont on kasutusel kaevudes. Jõed ja järved moodustavad pinnavee. Veeliigi tähtsus sõltub reljeefist, pinnasest, taimkattest, pinnkaldest. Liivase pinnase puhul on infiltratsioon kõige suurem. Sõltuvalt vee liigist mis formoleerub tekib ka vastav keemia. Infiltreeruv vesi on alati puhtam kui on pindmine äravoolu vesi
Levivad tuberkuloosi tekitajad, põletiku tekitavad stafülokokid. Ruumide hindamine-mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajalike mikroobide(hemolüütilised) arvu järgi 1 kuupmeetris õhus. Mikr.vähendamisel ruumides- sissejuhitava õhu filtreerimine, kiiritamine ultravioletkiirtega, osoneerimine. Suurlinnas-3000, pargis-1000, elumajades-kuni 1500-rahuldav.2500 mitterahuldav, toiduainetetööstustes-100-500. 13. Põhjavee mikrofloora Sõltub vettkandva kihi sügavusest ja tema saastumise kaitstusest.Mida kõrgemates kihitides, seda mikroobide rikkalikum. 14. Pinnavete mikrofloora lahtised veekogud-jõed järved jne.oleneb kasutusest, asutusest. Jõe vesi-kui on läibund palju asutsuts punkte-siis sadu tuhadneid, iljoneid 1 ml-s.Palju on kevadise üleujutuse ajal.Kalda ääres on rohkem ja mudas. 15. Joogivee mikrofloora kõige rohkem vastavad puurveekauveus
kõrbetes) Kivimite veeläbilaskvus: vett läbilaskvad - liiv, kruus, lõhelised kivimid vett poolläbilaskvad - löss, saviliiv 4 vett mitteläbilaskvad e. vett kandvad - savid, massiivsed kivimid Vastavalt sellele võib vesi olla: ülaveena aeratsioonivöös pinnaveena seotult esimese vettkandva kihiga kihtidevahelise veena kahe vettkandva kihi vahel arteesiaveena (survelise veena) Mineraalvesi – põhjavee üks liik s.o.looduslikk vesi, mis mõjub inmorganismile soodsalt.Eristatakse ravi-lauavett ja ravivett. Vesi peab olema bakterioloogiliselt puhas. Mineraalveed võivad olla: külmad (20 0), soojad (20-370), kuumad (37- 420), väga kuumad (< 420). Nad võivad olla: süsihappegaasirikkad, väävelvesinikurikkad või radioaktiivsed. Eestis esineb
, Beggiatoa alba, Flavobacterium spp., seened: Geotrichum candidum, Leptomitus lacteus; algloomad, vetikad).Looduslikud veed. Looduslikud veed on elukeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Seal saavad nad toituda, võtta osa süsiniku, lämmastiku, väävli, raua ja teiste elementide ringest ning paljuneda. Looduslike vete mikroorganismide arv ja liigiline koostis on väga kõikuv Põhjaveed. Põhjavee mikrofloora arvukus ja liigiline koostis sõltub peamiselt vettkandva kihi sügavusest ning tema saastumise kaitstusest. Arteesia kaevude veed, mis ammutatakse suurtest sügavustest, sisaldavad väga vähe mikroorganisme. Harilikest puurkaevudest kui ka sahtkaevudest võetav vesi on pärit madalamatest vettkandvatest kihtidest ja sisaldab suuremal või vähemal määral mikroobe, millede seas võib esineda ka haigustekitavaid liike. Mida kõrgematest kihtidest on vesi, seda mikroobide rikkam ta on.Pinnaveed.
pärmseeni, enterokokke jt. 31. Vee mikrobioloogia. Reovee puhastus Looduslikud veed. Looduslikud veed on elukeskkonnaks paljudele mikroorganismidele. Seal saavad nad toituda, võtta osa süsiniku, lämmastiku, väävli, raua ja teiste elementide ringest ning paljuneda. Looduslike vete mikroorganismide arv ja liigiline koostis on väga kõikuv. Põhjaveed. Põhjavee mikrofloora arvukus ja liigiline koostis sõltub peamiselt vettkandva kihi sügavusest ning tema saastumise kaitstusest. Mida kõrgematest kihtidest on vesi, seda mikroobide rikkam ta on.( võib esineda ka haigustekitavaid liike) Pinnaveed. Pinnaveed on lahtiste veekogude (jõgede, järvede, veehoidlate, tiikide jne.)veed. Lahtiste veekogude veed erinevad üksteisest suuresti mikrofloora liigilise koostise poolest, mis sõltub vee keemilisest koostisest, veekogu kasutamise iseloomust, kaldaäärsete piirkondade asustatavusest, aastaajast,
annaabi.ee 
