Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vettelaskunud" - 5 õppematerjali

Laeva ujuvus ja mereomadused
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Täiendatud 23.11.2004. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust. Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. (Joon. 5.13. ja Tahvel 5.IX.) Joon. 5.13. Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks

Ehitus → Laevaehitus
255 allalaadimist
Ujuvus-mere- ja eksplomadused
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

3.3 Uppumatus. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. 3.3.1 Ujuvusvaru. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust. Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. (Joon. 3.23) 19 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012.

Ametid → Ametijuhend
40 allalaadimist
Eksamipiletite küsimused ja vastused
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

Kus MTR ­ on trimmiv moment. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust. Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere vee- tihedate piki- ja põikvahe-seintega väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb.

Ehitus → Laevaehitus
130 allalaadimist
Exami küsimused ja vastused laevaehituses
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

Kus MTR ­ on trimmiv moment. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust. Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere vee-tihedate piki- ja põikvahe-seintega väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb. Eriti ohtlik on

Ehitus → Laevaehitus
286 allalaadimist
Laevade ehitus
75
doc

Laevade ehitus

Kus MTR ­ on trimmiv moment. 14. Laeva mereomadused, uppumatus. Uppumatus on laeva võime säilitada vajalikul määral ujuvust ja püstuvust ning jääda ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. Laeva süvis suureneb vee sattudes laevaruumi. Veega täidetud laevakere maht ei võta osa üleslükkejõu tekitamisest, mistõttu üleslükkejõud väheneb. Puudu jääv üleslükke- jõud kompenseeritakse laevakere täiendava vettevajumisega. Laev jääb ujuma kuni vettelaskunud vigastusteta ruumide maht on suurem laeva sattunud vee mahust. Mida suurem on ujuvusvaru, seda enam vett võib temasse sattuda, seda suurem on uppumatuse aste. Laeva ruumidesse sattuva vee hulga vähendamiseks jagatakse laeva kere vee- tihedate piki- ja põikvahe-seintega väiksema ruumalaga osadeks - sektsioonideks. Ujuvuse tagamine ei garanteeri veel laeva uppumatust. Peale ujuvuse tuleb tagada ka vigastatud laeva püstuvus, mis süvise suurenemisel järsult väheneb.

Merendus → Laevandus
106 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun