Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vettandvad" - 5 õppematerjali

Põhjavee kaitse Eestis
8
doc

Põhjavee kaitse Eestis

Tõvestavate mikroorganismide esinemise korral sõnnikus tuleb olla eriti ettevaatlik. Näiteks lubatakse Inglismaal haigusjuhtude esinemisel loomafarmis, selle sõnniku laotamist pollule alles pärast kahte kuud. Lisarisk on ka olmereovee lisamine vedelsõnnikule. Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette ­ need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt ­ need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest

Loodus → Loodusõpetus
11 allalaadimist
Põhjavesi
8
rtf

Põhjavesi

Saagis kasutamata jäänud nitraatlämmastik satub lõppkokkuvõttes põllumaade all olevasse põhjavette. Mõõduka põhjavee toitumisega kaitsmata paeplatool (näiteks Adavere­Põltsamaa piirkond) tõuseb nitraatiooni sisaldus maapinnalähedases põhjavees kergemini, sest seal on iga­aastane veevahetus (infiltratsioon) väiksem. Nitraatiooni sisaldus on Põltsamaa piirkonna paeplatool ligi kaks korda suurem kui Pandivere kõrgustikul. Põhjavee kaitstus Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette ­ need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt ­ need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning

Keemia → Keemia
22 allalaadimist
Referaat - Eesti põhjavesi-selle reostus ja kaitse
25
pdf

Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse

Suuremad reostusjuhud olid seotud Kiviõli kaevandusega (utmiskatsed maa-all, põlevkiviõli lasti tsisternidest kaevanduskäiku) ja Estonia kaevanduse põlenguga. Kaevandused dreenisid reostunud vett ka maapinnalt ­ reostunud tööstusaladelt, poolkoksi prügilatest ja põlenud aherainemägedest. 15 Põhjavee kvaliteedi säilitamine Aladel, kus vettandvad liivakivi või lõhelise lubjakivi kihid avanevad otse maapinnal või õhukese pinnakatte all, pääseb reostus kiiresti põhjavette ­ need on kaitsmata põhjaveega alad (kasutatakse ka sõna tundlikud alad). Samas võib paksu savipinnase kihiga kaetud põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt ­ need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
95 allalaadimist
ELUSLOODUS
84
docx

ELUSLOODUS

Vesi maa sees Maakoores sisalduv põhjavesi koguneb kivimitevahelistesse tühimikesse ja lõhedesse ning kivimipooridesse. Põhjavesi nõrgub raskusjõu mõjul aeglaselt sügavamalt. Erinevates kivimites ja setetes kujunevad vettandvad kihid, millest koguneb põhjavesi kaevudesse või imbub allikate kaudu pinnaveekogudesse. Savi sisaldavatest kivimitest vesi kergesti läbi ei imbu ning need moodustavad vettpidavaid kihte. Põhjavesi liigub aeglaselt vettpidavate kivimikihtide peal. MERI Meri on ookeani osa, mis on sellest eraldatud saarte, poolsaarte või veealuste kõrgendikega.

Bioloogia → Bioloogia
27 allalaadimist
Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

· Mandrijää taandus Eesti alalt lõplikult u 11 000 a.t. Põhjavesi · Põhjavesi ­ maakoores sisalduv vaba vesi, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse · Kaasaegse maa-aluse veevahetuse seisukohast moodustab Eesti ala naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini · Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu lasuvad siin vaheldumisi vettandvad ja vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik ­ sisaldab surveta vett · Kultuurkiht ­ sisaldab reostunud vett · Soosetete (turba) vesi · Tuulesetete vesi ­ seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
112 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun