Kriisi dünaamika mustrid ja nendega seotud lained: kriisi eksogeensed ja endogeensed faktorid 3 kriisi dünaamikat: those associated with asset price bubbling and the exhaustion of Anglo- liberal growth (and endogenous factor); contagion arising from financial interdependence (exogenous); contagion arising from trade interdependence (the second exogenous factor). Kriisimustrite esinemine erinevates heaoluriikides. MÕISTED Policy drift- riigi teadlik “tegemata jätmine”, kas vetost tulenevalt või lihtsalt oluliste otsuste tegemata jätmine. Decommofication- lahtikaubastamine Jobless growth – HR peab kohanema asjaoluga, et on nn pidev töötus Matthew efekt- jõukamas klassid saavad suurema osa teenustest ja toetustets. ME võttis sotsioloogias kasutusele R.Merton- rikkad saavad veel rikkamaks; ka teaduses tuntud teadlased pälvivad suurema tunnustuse kui sama töö eest pälviks noor uurija. Recommofication- erastamine, tagasikaubastamine.
Ülekohtu liikmete, saadikute, jne ametisse määramine Välislepingute ratifitseerimine (!) Viib sisse parandusi Esindajatekoja otsustesse. Ühendkomiteedes püütakse leida kompromisse mõlema koha vahel · Saksamaa. (AK: Bundestag, ÜK: Bundesrat). Bundesrat: Liidumaad ise määravad esindajad ja võib neid ka tagasi kutsuda Kinnitab vaid seadusi, mis puudutavad liidumaid ja nende õigusi/tegevust (60% seadustest) Saab vastavaid seadusi vetostada (Bundestagis vaja 2/3, et vetost üle sõita) · UK: (AK: House of Commons, ÜK: House of Lords) Pole valitav, vaid liikmeskond päritavuse alusel (700 liiget) Piiratud ajavahemik, millal saab alamkoja otsuseid tagasi lükata Tooge näiteid riikidest, kus on kahekojalisi parlamente - millist tüüpi riikidele need harilikult iseloomulikud on? Harilikud on föderatsioonidele (USA, Saksamaa, Venemaa)või paljurahvuselistele riikidele (belgia, Kanada, Sveits)
4) Seaduse väljakuulutamine Seaduse väljakuulutamine. Vastavalt põhiseaduse §107 kuulutab seadused välja Vabariigi president, s.t. president võtab vastu otsuse, mille sisu on trafaretne. Pärineb monarhia aegadest, teiselt poolt on see järelvalve võimalus parlamendi töö üle. Seaduste väljakuulutamise instituut on seotud veto õigusega. Eestis edasilükkav e. suspensiivne veto. Suspensiivne veto erineb absoluutsest vetost selle poolest, et vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks arutamiseks. Absoluutse veto puhul veto kasutaja paneb seaduse seisma. Sellega on selle seaduse elu lõppenud. Vabariigi president võib jätta seaduse välja kuulutamata ja saata selle 14 päeva jooksul tagasi Riigikokku uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu muudab vastavalt oma seadust, kuulutab president selle välja. Kui
Levinuumad sellised vormid on: 1. Presidentaalne valitsus Peamine iseloomujoon on TS ja SA lahutamine. Rahvas valib TS pea, kelleks on tavaliselt president, ning SA struktuuri liikmed, ja varustab mõlemad iseseisvate mandaatidega esindamaks kodanikke valitsemisprotsessis. SA ja TS eraldamine on üksikasjalik ja plaanitud, et kindlustada seadusloome ja seaduste toimimise süsteemi. Peamine rõhk seadusloomes on SA-l. Kuigi president võib seaduseelnõule veto panna, võib SA vetost üle minna. Peamine vastutus seaduste täideviimise eest lasub presidendil, kellel on kontroll valitsuse administratiivüksuste üle. President määrab kabinetiliikmed, kes vastutavad eksimuste eest administratiivüksustes ning alluvad otse presidendile.. Sellised riigid on näiteks USA, Kolumbia, Keenia, Mehhiko 2. Kabinetivalitsus Vastupidiselt presidentaalsele on kabinetvalitsuses põhiline element SA ja TS struktuuride ja funktsioonide ühendamine
annaabi.ee 
