konsul, Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks tsensor, Alluvus vahekord Valiti vanadest konsulitest, jälgisid kuidas inimesed näevad välja. rahvatribuun Alluvus vahekord, plebeilise päritoluga ametnikud, kel oli õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve 8. Kirjeldab senati rolli Rooma riigis. Senati tähtsus ja mõjuvõim erinesid erinevatel ajajärkudel. Valisid konsuleid 1 aastaks 9. Mida kujutab endast patrooni ja kliendi suhe PATROON - rikas ja mõjukas kodanik kes andis kliendile maad ja kaitset Klient - täitis vastutasuks patrooni heaks tema käske, näiteks hääletas tema poolt rahvakoosolekul 10. Oskab võrrelda omavahel plebeisi ja patriitse.
Seevastu tsenorite ametiaeg kestis viis aastat, nad valiti konsulite hulgast, korraldasid loendust (tsensust), koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Diktaator valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks, ta oli piiramatu võimuga, ametiaja lõppedes pidi oma tegevuse üle aru andma. 1 Rahvatribuunid koosnesid plebeilise päritoluga ametnikest, kel oli õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve. Nobiliteet oli kitsas ring patriitside ja plebeide perekondi, kes osalesid riigivalitsemises. Rooma poliitikat alistatud riikide suhtes nimetati "jaga ja valitse" poliitikaks. Rooma pidas kõigi alistatud maadega eraldi läbirääkimisi ja sõlmis ka kokkuleppeid kõigiga üksikult. See välistas alistatud maade ühinemist ülestõusudeks. Rooma
Tekibki konflikt. Kui riskantsus suureneb, suureneb ka võõrkapitali hind, mis viib automaatselt võla enda väärtuse vähenemiseni. Kui riskantne projekt on edukas, saavad sellest eelkõige kasu aktsionärid, sest võlausaldajatel on fikseeritud nõue. Kui aga projekt on ebaedukas, siis kasu ei saa keegi, aga kahju kannatab eelkõige võõrkapitali andja (kui enamus projektist on võõrkapitaliga finantseeritud). Probleemi lahendamiseks panevad kreeditorid tavaliselt laenulepingutesse vetosid, mis takistavad näiteks aktsionäridel suurendada oluliselt ettevõtte riskitaset. Võidakse panna ka väga kõrge laenuintressimäär. Halvimal juhul ei anta üldse laenu. Suuremates ettevõtetes valmistab rahandusotsuseid ette finantsjuht (chief financial officer CFO), väikeettevõtetes täidab finantsjuhi ülesandeid ettevõtte juht ja/või pearaamatupidaja. Ilma korrektse ja asjakohase raamatupidamiseta ei ole võimalik hea finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesandeks on analüüsida
terminikasutus; keeletoimetamine; tehniline redigeerimine. Seletuskiri - õigusakti kehtestamise eesmärk, selle vajalikkuse põhjendus; majanduslike kulude arvestus ja finantseerimisallikad; kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi; milliseid teiste riikide õigusakte on kasutatud, aluseks võetud jne. 2. Kuidas toimub seaduste väljakuulutamine; milliseid vetosid Vabariigi President võib kasutada. Seadused kuulutab välja Vabariigi President (PS § 107 lg 1). Väljakuulutamisega kinnitab president eelkõige seda, et Riigikogu poolt vastuvõetud seadus on põhiseadusega formaalselt kooskõlas, st seaduse vastuvõtmisel on järgitud PS § 104 lõikes 2 sätestatud häälteenamuse nõuet. Poliitiline veto seaduse väljakuulutamata jätmine ei tugine põhiseaduslikele argumentidele, vaid poliitilistel argumentidel.
243-244). Kuigi president algatab seadusakte, ei tähenda see, et need alati vastu võetakse. Ühtlasi on tal ka vetoõigus. Kui seaduseelnõud on mõlemas kojas kinnitust leidnud, siis peab neile alla kirjutama ka president. Kui ta seda ei tee, siis kümne päeva möödudes muutub seadueelnõu ikkagi seaduseks. Isegi kui president kasutab oma vetoõigust, võib selle tühistada mõlemas kojas 2/3 kohalolevate saadikute häälteenamuse puhul. Kuna Kongressil õnnestub harva presidendi vetosid tühistada, siis võib president kongresmenidelt veto ähvardusel teatud järeleandmisi välja pressida. Sellegipoolest ei ole tal üksikpunkti vetot, mis tähendab, et kui president pole ühe seaduseelnõu punktiga nõus, peab ta otsustama, kas panna tervele seadueelnõule veto või kirjutada sellele siiski alla. (Gitelson jt, 1996, lk. 244). Presidendid on proovinud tekitada üksikpunkti vetot Kongressi tehtud eelarve-eraldiste külmutamise teel
annaabi.ee 
