õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 23. Seaduste väljakuulutamine ja sellest keeldumine (põhjused ja tagajärjed) Õigust keelduda seaduse väljakuulutamisest nimetatakse vetoõiguseks, selle õiguse kasutamist aga vetoks. Kommenteeritava paragrahvi lg 2 annab Vabariigi Presidendile õiguse teatavatel tingimustel jätta seadus välja kuulutamata ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. 8 24. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja koosseis Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peaminister; 2) haridus- ja teadusminister; 3) justiitsminister; 4) kaitseminister; 5) keskkonnaminister;
riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks; annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid; vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 25. Seaduste väljakuulutamine ja sellest keeldumine (põhjused ja tagajärjed) Õigust keelduda seaduse väljakuulutamisest nimetatakse vetoõiguseks, selle õiguse kasutamist aga vetoks. Kommenteeritava paragrahvi lg 2 annab Vabariigi Presidendile õiguse teatavatel tingimustel jätta seadus välja kuulutamata ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. 26. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja koosseis Vabariigi Valitsuse liikmed on: 1) peaminister; 2) haridus- ja teadusminister; 3) justiitsminister; 4) kaitseminister; 5) keskkonnaminister; 6) kultuuriminister; 7) majandus- ja kommunikatsiooniminister; 8) põllumajandusminister; 9) rahandusminister;
Kohustavate referendumite tulemus on riigivõimule kohustuslik (Eestis on kohustava referendumi vasteks rahvahääletus mida reguleerib rahvahääletuse seadus). Konsultatiivse ehk soovitusliku referendumi käigus selgitatakse rahva arvamus, kuid selle tulemus pole võimudele siduv Konstitutsioonilise referendumiga muudetakse konstitutsiooni või võetakse vastu konstitutsioon. Tühistava referendumiga puhul tühistatakse mingi seadus. Sellist referendumit nimetatakse ka rahva vetoks. Ratifitseerival referendumil toimub seaduse vastuvõtmine. Tühistav ja ratifitseeriv referendum on olemuselt kohustava referendumi alamliigid. Eristatakse petitsioonilist referendumit ja riigivõimu poolt algatatud referendumit / 51. Mida kujutab endast majoritaarne valimissüsteem? Millised on selle süsteemi voorused, millised puudused? Siin mõistetakse valimissüsteemida alla seda kuidas parlamendis jaotatakse mandaate.
riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine, mistõttu seda nim ka edasilükkavaks vetoks. 5. Seaduse avaldamine on seaduse kehtestamise eeltingimus, sest täitmiseks kohustuslikud saavad olla ainult avaldatatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes, Riigi Teatajas. Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu ka otsuseid, mittenormatiivse sisuga akte, mis käsitlevad ametiisikute ametisse nimetamist või mingit sisemise töö üksikküsimust.
annaabi.ee 
