Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu) miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota 1000 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54. Elavad rakuvaheseinteta (=hulgatuumse) seeneniidistikuna (=tsönotsüütse seeneniidistikuna)
Nakatumine vesiste ilmadega (viburid!). Mitmete kultuurtaimede ebajahukasted (sibula, kapsa jt), ristõieliste piimläige, kartuli lehemädanik. Kartuli lehemädanik väga suure majandusliku tähtsusega suured saagikaod/saamata saagiosad. Iirimaa suur nälg 19. sajandi keskel oli põhjustatud kartuli lehemädanikust (ikaldused tema tõttu) miljoni nälga surnut, 1,5 miljonit väljarändajat (peamiselt USA-sse). Hk. Vesilimaseened Võrkjas rakuline plasmoodium, veetaimedel, vetikail, parasiidid ja saproobid. SEENERIIK (kitsas mõttes) Hk Viburseened (tagaviburseened) - Chytridiomycota (Sh. Hk Vatsaviburseened Neocallimastigomycota 20, Hk. Jõnksviburseened - Blastocladiomycota 180 liiki) 900 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. Hk Ikkesseened=Seigseened - Zygomycota ~1100 liiki, Eestist teada 54
organismid. Vetikad paljunevad sugutult (pooldudes, talluse osadega või sigikehadele vastavate spooridega, mis tekivad vegetatiivseist rakkudest või lihtsa ehitusega sporangiumides) või suguliselt. Neis on mitmesuguseid pigmente, sealhulgas klorofülle, ksantofülle, karotenoide, sini-, puna- ja mõningais koldvetikates ka liitvalgulisi, ainult vetikaile omaseid värvaineid fükobiliine. Pigmentide mitmekesisus võimaldab vetikail asustada meres eri sügavusi (puna- ja sinivetikad kasvavad kuni 180 m sügavusel). Vetikate varuained on tärklis ja teised süsivesikud, rasvad ja õlid. Enamik vetikaid on lühiealised, nad poolduvad ühe ööpäeva jooksul mitu korda; pruun-, puna- ja rohevetikate hulgas leidub mitmeaastasi taimi. Vees hõljuvad vetikad vabalt (plankton), lamavad põhjal või on sellele kinnitunud (bentos), paljud kinnituvad ka teistele organismidele (pealiskasv). Vetikad toodavad
nende alla sääsevesihallik. Teine munasseente selts on ebajahukastelaadsed, sinna kuuluvad näiteks ka kartulilehemädanik. Stramenofiilide hulka kuuluvad veel vähelimasseened ja esiviburseened. Seeneriiki (kitsas mõistes) kuuluvad n.-ö tõelised seened. Hk Viburseened (tagaviburseened) - 1000 liiki. Risomütseeliga, mütseeliga. Vees, ka niiskes mullas (kapsa tõusmepõletik). Parasiidid tekitavad sageli vohandeid (kartulivähk). Õietolmul (Rhizopogon pollinis-pini), vetikail. 26/10/09 Seeneriik kitsalt. Hmk Ikkesseened. Maailmas u 1000, Eestis 50 liiki. Iseloomulik on hulgatuumne seeneniit, pikk, rakkudeks jagunemata. Sugutu paljunemine toimub rakusisesetekkega eostega, lülieoseid on harva. Erinevalt eelnevatest seenerühmadest, neil ei ole viburiga eoseid, seega esimesed tõelised maismaa organismid. Suguline protsess: hulgatuumsed sugurakud ühinevad, areneb puhkeos (seigeos), millest idanemisel areneb eosla haploitsete eostega.
on vetikate osa märksa olulisem. Korallrifid on nagu oaasid kõrbes, aineringe toimub nende endi ökosüsteemis. Korallrifid puuduvad mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. Tähelepanu väärib Sargasso meri N-Atlandi keskosas, kus ringhoovuse keskel elutsevad 2 lahtiselt veekihis hõljuvat pruunvetikaliiki - Sargassum fluitans, S. natans 10 koos rohke hästi kohastunud faunaga, milles palju endeemseid like. Neil vetikail puuduvad paljunemis- ja kinnitumisorganid, nad on ilmselt vegetatiivselt paljunedes elanud seal miljoneid aastaid. Talvel mõnevõrra lagunevad, kevadel intensiivistub kasv. Sargasso mere läbimõõt on 2500 miili, pindala 3 milj km2, biomass m2-le on madal: 0,9-2.5 g toorkaalus. See on väiksem kui planktoni biomass ja väga väike kinnitunud vetikatega võrreldes. Vesi väga selge ja biogeenidest vaene. Ringhoovuse moodustavad Gulf Stream, North Atlantic Drift ja North Atlantic Drift.
ehitusmaterjaliks. Korallrifid puuduvad taimedele tasakaaluorganiks. mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. · Veesisesed taimed (submerged plants) kinnituvad enamasti · Sargasso meres N-Atlandi kesosas- juurtega veekogu põhjale. elutsevad 2 lahtiselt hõljuvat Parasvöötmes on nende hulgas üks punavetikaliiki. . Neil vetikail puuduvad 1 levinumaid perekondi liigirohke Kalade mitmekesisus Kogu elutsükkel penikeel. seotud veega. · · Kõige suurem kala on vaalhai · Oma osa veesiseste taimede levikus pikkusega kuni 18 meetrit ja kehamassiga
alamad seened), alveolaatide riik (ripsloomad, neelvetikad jt) (neid käsitletakse viimases süteemis alamriikidena Chromalveolata riigis) punavetikate riik (viimases süsteemis taimeriigi alamriik), silmviburlaste (õigemini Discimitochondria) riik. 80. Vetikad ( Algae ) kui eluvorm “Vetikad” pole takson ega klaad, vaid on eluvorm – tinglik nimetus kõigi autotroofsete olendite kohta, kes ei ole sammalega taimed. 81. Mis vahe on sinivetikail ( Cyanobacteria ) ja ülejäänud vetikail? Sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond. Tsüanobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotosünteesi teel. Tsüanobakterid ei ole suguluses teiste vetikateks nimetatavate organismidega, mis erinevatest prokarüootsetest bakteritest on kõik eukarüoodid. Ent eluviisilt, välimuselt ja ökoloogiliselt rollilt sarnanevad nad rohkem vetikatega, mistõttu ökoloogiaalases kirjanduses kasutatakse väga tihti terminit "sinivetikad", vaatamata nende