lastepsühholoog Uurinud muinasjuttude tähtsust laste kasvatamisel ja muinasjuttude osa laste tundeelu ja maailmanägemise avardamisel ÜRITUSED 20.märts jutuvestmise päev Muinasjutukoolis http://www.rahvakultuur.ee/?s=27 Suvel IX muinasjutulaager Viljandimaal 2008.a. Vaibal, Võrtsjärve ääres muinasjutuhuvilistele lasteaednikutele Muinasjuttude vestmine Käsitöö muinasjutuvaip Korraldaja: Viiratsi lasteaia vanemõpetaja Mari Karilaid TÄNAME !
Noorte kohapealt võin kindlalt öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka mõistetud alati on arvatud et nüüd on tulevik hukkas kui mingi järjekordse uudse asjaga välja tullakse. Elus esineb nii draamat, komöödiat, tragöödiat. Need olukorrad on loomulikud tihtipeale põnevad ja kaasakiskuvad. Inimesed on juba pikka pikka aega juttu vestnud. Alustades jahikägu kirjeldamiseks koopaseina abil lõpetades uuemate filmidega. Jutu vestmine sai alguse ju tahtmisest et ka teised kogeksid põnevat ja huvitavat mida sa nägid, aga kui nägime kuidas teised meid kiitsid hakkas see meeldima ga alati ei lähe ju hästi. Inimesed hakkasid juttu põnevamaks ja uhkemaks tegema, et saada rohkem tunnustust ja kiidusõnu. Inimese välja mõeldud tekst ja jutt võib olla väga tõetruu ja kaasakiskuv kuid parimad ja kõige südamelähedamased filmid ja raamatud ning lood on alati olnud need mis on päriselt juhtunud
Kõige negatiivseimad lahendused vali välja ning pööra need ümber positiivseks. 4. ,,Eksperimenteerimine ja mängimine" Probleemi määratlemine Varu erinevaid vidinaid, millega saaksid mängida ja katsetada. Mängu käigus simuleeri olukordasid, mis võiksid olla sinu probleemi lahenduseks. Kuidas need vidinad võiksid aidata mul seda probleemi lahendada? Fikseeri ideed. Parimad ideed leida ja luua tegevuskava nende elluviimiseks. 5. ,,Lugude vestmine" Probleemi määratlemine Leia enda loo jaoks tegelased ja põhitemaatika. Mõtle lühike lugu ning esita see oma rühmakaaslastele. Loo mitmest loost üks uus lugu, võttes kõige põnevamad seigad teistest lugudest. Arutlege omavahel, kuidas see lugu võiks aidata teil oma probleemi lahebdada. Leida parimad ideed ning need elluviia. 6. ,,Meeskondlik lahendusrännak" Probleemi määratlemine Vali meeskonnaga mõni koht (loomaaed, kohvik..)
Keedeti teed, süüdati piibud ja siis otsis keegi välja käsikirja ja hakkas seda valjusti lugema. Järgnesid arvustused. Vahel vaieldi. 30. aastate lõpuks oli ,,The Inklingsist" saanud tähtis osa Tolkieni elust. Ta luges nendel koosviibimistel ette ka seni avaldamata ,,Kääbiku" käsikirja. 5. ,,Maa all urus elas kääbik" Kõigi oma akadeemiliste tegemiste kõrval oli Tolkienil tähtis roll täita oma laste kasvatamisel. Selle juurde kuulus ka lugude vestmine oma järeltulijatele. Sel viisil kasutas Tolkien oma kujutlusvõimet, millega ta lõi keerukat ,,Silmarillioni", märksa lihtsamate lookeste loomiseks. Lühijutud, mis Tolkien 1920.1930. aastail oma lastele mõeldes kirjutas, olid tulvil fantaasiat ja sügavaid tundeid. Samal ajal tegeles ta suurejoonelisemate teemadega, puudutades vahel Arthuri ja keldi legende, kuid reeglina jäädes siiski enda loodud legendide juurde. Kuid trükki ei jõudnud samas midagi, kui välja arvata üksikud
See tundus tookord ägeda võttena. Ariwara no Narihira oli omal ajal Don Juani sarnane tegelane. Tema seiklustest on kirjutatud ka omaette lugu ,,Ise lood". Keskajal jagunes jaapani kirjandus n-ö naistekirjanduseks (naiste kirjutatud) ning erakukirjanduseks. Naistekirjanduses oli kaks rivaalitsevat autorit Sei Shnagon ning Murasaki Sikibu, kes tegutsesid samal ajal õukonnas, kuid olid teenistuses erinevate printsesside juures. Murasaki Sikibu kirjutas monogatari't, st ,,asjadest vestmine", Sei Shnagon zuihitsu't (,,pintslile järgnedes" erineva pikkusega uitmõtted, esseistlikud arutlused). Need jäid klassikalisel perioodil domineerivateks proosazanriteks. Mõlemad elasid 10. ja 11. sajandi vahetusel. Sei Shnagon kirjutas ,,Padjaraamatu", Murasaki Sikibu ,,Genji loo". Viimast peetakse jaapani kirjanduse tähtteoseks; see on väga pikk, ühe kindla loo asemel on väga palju hargnevaid lookesi. Sei Shnagoni lood on lühemad, võivad isegi olla lihtsalt
raamatutega, mille lehekülgedel saab katsuda erinevaid tekstiile ja kogeda nende puudutust. · Osuta illustratsioonidele ja nimeta piltidel olevaid esemeid. · Laula raamatust lastelaule. · Lapses huvi äratamiseks muuda lugemise ajal oma hääletooni, kasuta ilmekalt miimikat ja ilmesta juttu teistegi võtetega. · Loe lapsele tihti kuid lühikest aega korraga. UURINGUTE ANDMETEL aitavad lapsele lugemine või jutu vestmine lapse ajul areneda ja seosavad raamatud lapse jaoks kõige meeldivamate asjadega - sinu hääle ja lähedusega. Lapse lugemishuvi saab arendada väga mitmel viisil. LÜKKAMISMÄNG · Vali lükkamiseks mitu eset. Need peaksid olema kerged. Sobivad on pehmed mänguloomad, väikesed lelud või ratastega mänguasjad. · Loe:"Üks, kaks, kolm, lükka!" ja lükka mänguasja. · Korda kolmeni lugemist ja julgusta last mänguasja lükkama.