Depressiooni all kannatavatel inimestel on tihtipeale negatiivsed ning enesekriitilised mõtted. Seetõttu tõmbuvad nad eemale muust maailmast, mis muudab neid veel üksikumaks ning süvendab nende masendust. Depressiooni sümptomite korral tuleks pöörduda arsti või nõustaja poole. 80% inimestest, kes on otsinud abi, tunnevad end paremini ja nende elukvaliteet on oluliselt paranenud. Depressiooni ravitakse mitmel moel. Selleks võivad olla ravimid, vestlusteraapia või nende kahe kooslus. Vestlemine psühholoogiga on efektiivne viis depressiooni raviks, sest rääkimine aitab inimestel mõista, mis on nende masenduse põhjuseks ja kuidas sellest välja tulla. Parimal juhul piisab vaid oma parima sõbraga rääkimisest või abiliinile helistamisest. Mõningatel juhtudel kirjutatakse välja antidepressiandid, kuid kuna igaühe organism on erinev, ei pruugi need kõigile ühtselt mõjuda. Depressioonis inimesed ei tohiks loota, et
lähtuvalt pikemaajaliselt. 8 Antidepressandid ei põhjusta sõltuvust. Antidepressantidega ravi tuleb aga hoolikalt jälgida, et teha kindlaks, kas kasutatakse õiget annust. Arst hindab annustamisskeemi ja selle toimimist reeglipäraste ajavahemike järel. Psühhoteraapiad Paljud psühhoteraapia vormid, sh osa lühiteraapiaid kestusega 10...20 nädalat, võivad depressioonihaigeid aidata. Vestlusteraapia käigus saavad patsiendid teadlikuks oma probleemist ja õpivad seda lahendama. Mõnikord jagatakse kokkusaamiste vahelisele ajale ka koduseid ülesandeid. Käitumisterapeudid aitavad patsiendil õppida, kuidas oma toimingutest suuremat rahuldust tunda ja kuidas muuta depressiooniga kaasnevat või selle tulemusena tekkinud käitumismaneeri. Olulised võivad olla ka perekonna, elukaaslase ja sotsiaalse ümbruse kaasamine teraapiasse
Paljud tunnevad depressiooni üksnes füüsiliste vaevustena. Mõned isegi ei tea, et abi on võimalik ning paljud ei suuda ravi eest maksta. Aeg-ajalt esinevad tusatujud ei vaja ravi, need kuuluvad elu juurde. Kuid raskemad ja pikaajalisemad masendusperioodid nõuavad tõsiseltvõtmist. Psühhoteraapia aitab mõista oma probleeme ja nendega paremini toime tulla. Farmakoteraapia aitab parandada meeleolu. Psühhoteraapia: Paljud psühhoteraapia vormid võivad depressioonihaigeid aidata. Vestlusteraapia käigus saavad patsiendid teadlikuks oma probleemist ja õpivad seda lahendama.Käitumisterapeudid aitavad patsiendil õppida, kuidas oma toimingutest suuremat rahuldust tunda ja kuidas muuta depressiooniga kaasnevat või selle tulemusena tekkinud käitumismaneeri. Olulised on ka perekond ja sotsiaalse ümbruse kaasamine teraapiasse. Lühiteraapia: Interpersonaalne teraapia ja kogunitiivne käitumisteraapia on lühiteraapiad, mille efektiivsus on tõestatud
tekitamise ees 2.neurotiline hirm,kui Ego tunneb,et tema Idist pärinevad impulsid ei ole enam tema enda poolt kontrollitavad 3.moraalne hirm,mis tekib siis,kui inimene on rikkunud moraalinorme. Psühhoanalüütilise teooria põhjal tehtavad üldjäreldused kriminaalse käitumise kohta on leidnud tugevat toetust võrdlusuuringutest.Näiteks vanema ja lapse vahelised konfliktid,vanema puudulikud kasvatuslikud oskused,varases eas ilmnev hälbekäitumine.Psühhoanalüütiline "vestlusteraapia" keskendub minevikule ja püüab sealt tuvastada alateadlikke käitumismotiive ning neid teadvustada. Psühhoanalüüsi abil tehtud järeldustest tuleneb,et: kuritegelik käitumine on sisemiste konfliktide sümptom indiviidi psühholoogiline soodumus õigusvastaseks käitumiseks on käsitletav haigusena,mis adekvaatse ravi puudumise korral progresseerub 20.küsimus Seksuaalsuse areng ja kriminaalne käitumine(S.Freud,W.Toman)
annaabi.ee 
